Oktoobrikuistel raamatukogupäevadel on Eestis väga pikad traditsioonid. Olgu siis ettevõtmist aegade jooksul nimetatud kas raamatudekaadiks või kuidagi teisiti, on sellel oktoobrikuu teise poolde jääval kümmepäevakul osutatud raamatule ja raamatukogudele alati erilist tähelepanu.
Suurtele ja väikestele lugejatele
Traditsiooni kohaselt algavad raamatukogupäevad ülemaalise ettelugemispäevaga. Selle päeva mõte ei ole kaugeltki mitte ainult raamatukatkendite ettelugemises mingile grupile. Ettelugemispäeva sügavaim eesmärk on ühendada peresid, lasteaedu ja kasvatajaid, õpilasi ja õpetajaid ja laiemas mõttes kogu rahvast. Nii koguneti ka eile lugema ja kuulama raamatukogudes, lasteaedades, koolides, hooldekodudes jm. Arutleti loetu, elu ja nähtuste üle. Ettelugemispäev puudutab ju mitte ainult lapsi, vaid igas vanuses inimesi. Küll aga peeti tänavusel ettelugemispäeval silmas just eesti kirjanike loomingut.
Ülejäänud päevade jooksul organiseerib iga raamatukogu midagi huvipakkuvat nii oma suurtele kui ka väikestele lugejatele. “Lugeja on kindlasti üle kõige ja meile kõige tähtsam,” kinnitasid ka maakonna keskraamatukogu direktor Rutt Rimmel ja lugejateeninduse osakonna juhataja Siiri Õunap. Keskraamatukogus algasid raamatukogupäevad sisuliselt juba 9. oktoobril, mil siinsete lugejatega kohtus romaanikirjanik Erik Tohvri. Et raamatukogupäevade ettevõtmisi on päris palju, siis kõik ajaliselt nendesse raamidesse ei mahugi.
Keskraamatukogu lasteosakonnas loeti eile ette Siiri Laidla raamatut “Sandra kevad ja suvi”. Nagu igal aastal, olid sellel päeval erikülalised esimeste klasside õpilased, kellele tehti ka majas ekskursioon. Raamatukogupäevade jooksul ongi majas kõige enam just mõeldud erinevas vanuses lastele. Nagu ka varasematel aastatel, lõpetatakse pidulikult noorematele klassidele mõeldud suvelugemise võistlus ning premeeritakse usinamaid lugejaid. Tulemused on näha lasteosakonda välja pandud piltidelt. Nimelt jagati lastele suviseks lugemiseks välja nimekiri peamiselt uudiskirjanduse hulgast. Iga raamatu läbilugemise eest anti lapsele mingi värviline kujund, millest lõpuks pildi kokku võis seada.
Uut ja eakohast kirjandust tutvustatakse raamatukogus nende päevade jooksul kuuendatele klassidele. “Just selles vanuses on vaja raamatukoguga uut tutvumist, sest lastekirjandust nad enam ei loe ja noorsookirjandust alles hakatakse enda jaoks avastama,” leiavad Rutt Rimmel ja Siiri Õunap. Gümnaasiumiealistele aga on raamatukogutöötajatel ette valmistatud koguni kasutajakoolituse õppused klasside kaupa. Tutvustatakse e-raamatukogu ja muid ajakohasemaid võimalusi. “Kui sa noori inimesi siia ei kutsu ja õpetaja neid ka ei saada, siis jääbki raamatukogu neile kaugeks,” on Siiri Õunap veendunud.
Raamat ei kao kuhugi
Kartus, et raamatukogude osa internetiajastul väheneb, on täiesti asjatuks osutunud. Elu on näidanud, et raamat klassikalisel kujul ei kao kuhugi. Küll aga täienevad laenutamisevõimalused. Ka Jõgevamaa raamatukogud on peaaegu eranditult jõudnud üle minna elektroonilisele kataloogile ja laenutusele ning juurutatud on maakonna ühtne lugejakaart. E-raamatukogu kasutamiseks ei pruugi aga kodunt välja tullagi.
Raamatukogudest on järjest enam saamas paikkonna kesksemaid kohti ning seal ei tegelda mitte ainult raamatute laenutamisega. Kuigi, tõsi küll, raamatukogutöötaja kui selline on jäänud kuidagi tagaplaanile ? vaatamata isegi aastatepikkusele raamatukogupäevade traditsioonile. SPAsid, teatrikülastusi ega muud taolist neile pole pakutud. Ei korraldata ka pidulikke vastuvõtte, nagu muude elualade tähtpäevade puhul kombeks.
Eile kuulutati üle-eestilised raamatukogupäevad pidulikult avatuks Võrus, kus osales ka meie maakonna raamatukogutöötajate esindus. Avamispäeva kulminatsiooniks on igal aastal kujunenud raamatukogutöötajate mälumäng kirjanduse tundmisest. Peab tunnistama, et jõgevamaalased on selles alati paremate hulka tulnud. Tänavu esindas meie maakonna raamatukogutöötajaid Enede võistkond – Ene Karu keskraamatukogust, Ene Sööt Jõgeva linnaraamatukogust ja Ene Maasik Lümatist, kes tulid kolmandale kohale.
Pärnus aga saavad 30. oktoobril kokku tublimad maaraamatukogutöötajad üle Eesti. Jõgevamaalt on sedakorda parimaks maaraamatukogutöötajaks valitud Maris Paas Vaimastverest.
VAIKE KÄOSAAR
