Andres Raava, ehitaja Jõgevalt:
“Ostan ja käin ka raamatukogus. Seoses töö ja kooliga on vaja infot, näiteks teatmeteoseid ja erialast kirjandust, kuid mulle meeldib lugeda ka teisi raamatuid. Õnneks mul telekat enam ei ole ning lugemiseks jääb rohkem aega. Vanematekodus on meil üsna suur raamatukogu, kus vanast ajast palju head lugemist. Mingi raamatu lugemine on mul alati käsil, kuid nii ekstaasi pole ma sattunud, et hommikuni loen. Töö väsitab ja enne tuleb uni peale. Olen ka kinkimiseks raamatuid ostnud. Paraku loevad minu eakaaslastest sõbrad küllaltki vähe, nemad vaatavad telekat ja videofilme, seepärast kingin neile mõne käsiraamatu, mis kingisaaja töö või hobiga seotud. Oma väikestele sugulastele ostan lasteraamatuid.”
Ilmar Peipsi, katlaoperaator Põltsamaalt:
“Põhiliselt laenutan, kuid vanast harjumusest käin ka raamatupoodides ja vahel ka ostan midagi. Hiljuti käisin Tartu uues kaubamajas, seal on hästi suur raamatuvalik, kus jäid silma mitmed head aiandusraamatud. Vene ajal, kui raamatud olid väga odavad, sai endale soetatud peaaegu kõik raamatusarjad. Lõpuks jäid korteriolud linnas nii kitsaks, et polnud enam raamatuid kuhugi panna. Hea, et lapsed viisid osa endale, sai ruumi. Põhimõtteliselt ei loe ma ühte raamatut mitu korda, sest nii palju uut on lugeda. Erilist huvi tunnen ma elulooliste ja sõjaajalugu käsitlevate raamatute vastu. Viimati ostsin ehitusalase käsiraamatukese, sest mul on käsil korteri põhjalikum remont.”
Katrin Müürsepp, kolme lapse ema Jõgevalt:
“Nii seda kui teist. Põhiliselt ostan raamatuid oma lastele ning nooremale õele ja vennale. Tellin raamatuid ajakirjade kirjastusest, sealt saab märksa odavamalt kui kauplustest. Kordustrükina ilmub “Saja rahva lood”, kogume seda muinasjuttude sarja. Raamatuteta ei saa elada, ja kui märkan poes mõnda taskukohase hinnaga raamatut, siis ostan. Enda jaoks laenutan lugemist raamatukogust. Ega ilukirjanduse lugemiseks olegi kuigi palju mahti, põhiliseks jääb meditsiinialane kirjandus, et vahepeal, kui olen lastega kodune, oleksin oma erialal uuendustega kursis. Paraku on mul lisaks käsitöösõltuvusele ka raamatusõltuvus. Eelistan ajaloohõngulisi raamatuid, kuid mingit buduaariromaani ei viitsi eriti lugeda.”
Ingrid Kõõra, õpilane Siimustist:
“Käin raamatupoes ja kui vaja, siis ka raamatukogus. Raamatuid ostan Tartus Lõunakeskusest, sest seal on mul kliendikaart ja saan soodushinnaga. Olen ostnud kõik neli Harry Potteri raamatut ? need ongi seni minu kallimad raamatuostud. Ja ka tüdrukutesarja “Klat?imoorid”, mis on juba kolm aastat ilmunud. Tavaliselt käin raamatukogus kord nädalas, peamiselt laenutan koolis vajaminevat kirjandust. Kodus peab olema ka raamatuid, sest kui tuleb tuju lugeda, on hea käepärast võtta. Televiisorit ma suurt ei vaata, parema meelega loen mõnda romantilist draamat või midagi taolist. Koolipäev on pikk ja väsitav, kuid õhtuti leian ikka paar tundi lugemiseks. Olen küllaltki kiire lugeja, näiteks paarisajaleheküljelise “Klat?imoorid” sain läbi kolme-nelja tunniga.”
Lembo Lall, pensionär Jõgevalt:
“Ei osta, sest valitsus ja riigikogu hoolitsevad selle eest, et pensionär ei jõuaks raamatuid osta ega ajalehti tellida. Vanast ajast on mul kodus üsna suur raamatukogu, näiteks vene klassika täielik kogu. Raamatute kogumist alustasin siis, kui sai hulga aastaid oldud Venemaa suurehitustel autotehaseid rajamas. Mul pole mingit vahet, kas loen eesti- või venekeelset kirjandust. Raamatulugemine on mul igapäevane asi. Loen elu- ja ajaloolisi asju, ulmeromaanid ei huvita mind üldse. Varem käisin ka Jõgeva raamatukogus ajalehti ja ajakirju lugemas, kuid nüüd, kui lugemissaal viidi teisele korrusele, ma oma haigete jalgade tõttu sinna enam ei jõua. Nüüd toovad mulle raamatuid lapselapsed.”
Virve Peters, vanaema Mällikverest:
“Ma laenutan, pensionär ei jõua ju raamatuid enam osta. Raamatukogus on suur valik ja vähemalt nädalas korra käin ikka seal. Lugemissaalis sirvin ajalehti ja ajakirju. “Elukiri” on mul koju tellitud, selle aastakäike lappan ikka ja jälle. Ajalehti ja ajakirju vahetame ka naabritega. Praegu pole mul käsil ühtegi romaani, nende lugemine jääb rohkem talviseks tegevuseks. Praegu pole selleks aega, mitmed sügistööd vajavad veel lõpetamist. Pole kindel, kas talvelgi jõuab kuigi palju romaane lugeda, sest ka siis on muid tegemisi. Käin Põltsamaa kultuurimajas laulmas, pensionäride tantsugrupis ja eks linnas ja raamatukogus käiminegi võtab omajagu aega. Pole mahti telekatki vaadata, ja ega sealt kuigi palju huvitavat tulegi.”
ARDI KIVIMETS
