Jõgeva Gümnaasiumis söödi eile hapukapsasuppi, magustoiduks oli kohupiimakreem. Laual oli ka leib ja sai. Menüü koostamisel arvestab peakokk Koidu Malm nii soovitavate kalorite hulgaga kui ka sellega, mida lapsed söövad. Kõige meelsamini tahaksid lapsed kokkade sõnul muidugi hoopis magusat, saiakesi ja krõpse. Viimaseid aga ei lubata kooliköögist üldse pakkuda.
Supp ja praad vahelduvad ülepäeviti. Kui on supp, siis käib selle juurde ka magustoit. Piimasuppi lapsed kokkade sõnul eriti ei taha, kuid teisi suppe süüakse küll. Praadide juurde Jõgeva koolides friikartuleid ei pakuta, kartulid on värskelt keedetud ja loomulikult igale vahetusele eraldi. ?Mingit soojendamist enam ei ole,? ei taha kokad vanu aegu, mil nende kasutuses veel polnud moodsaid köögimasinaid, meenutadagi.
Viimase paari aastaga on uue ilme saanud kõikide koolide köögid ja sööklad. Euroköökides on palju ruumi ja inimestel on mugav töötada, pealegi teevad masinad palju kokkade eest ära.
Kokad meenutavad vene aega õudusega: peaaegu kogu töö tuli siis teha käsitsi, näiteks tükeldada suuri lihakehasid. Tookord polnud haruldane seegi, et kooli saadeti riknenud kaupa. ?Nüüd on aga kõik värske ja kogu tehnika on uus,? rõõmustavad pika staaziga kokad, et saavad lõpuks ometi inimese moodi tööd teha.
Nipiga supp
Jõgeva Gümnaasiumis tehti hiljuti küsitlus, mille tulemusena kokad said teada, et suppidest armastavad õpilased kõige enam frikadellisuppi, söödavad on ka kodune seljanka ning kartuli-makaroni supp. Praadidest olid eelistatuimad pihvid ja kalapulgad, gulja??, viinerid ja seapraad. Magustoitudest aga ruulib jogurt, järgneb kohupiimavaht keedisega, piimakissell ja mannavaht. Ka puuviljad on hinnas. Mõlemas koolis juuakse palju morssi, teed ka, piima aga ei taheta eriti.
Kala tuleb aga supi sisse ära peita. ?Söövad, aga nipiga,? reetis kokk Urve Pülse saladuse, et kui menüüsse kalasupi asemel kartuli-riisisupp kirjutada, siis kõlbab see õpilastele süüa küll.
Kui Jõgeva Ühisgümnaasium saab peakokk Karin Roosi sõnul oma vastremonditud sööklas 550 last kolmes vahetuses kenasti ära toidetud, siis Jõgeva Gümnaasiumi söögisaalis valitseb juba teatav ruumipuudus.
Lapsi on palju, nad käivad söömas neljal järjestikusel vahetunni, igas vahetuses üle kahesaja lapse. ?Me lihtsalt ei jõua 45 minutiga sellisele hulgale vormiroogi küpsetada,? kahetses kokk.
Jõgeva Ühisgümnaasiumis hiljuti tööl olnud praktikant proovinud õpilasi harjutada ka uuemate roogadega, teinud näiteks risottot, kui uuendustesse suhtutud teatava umbusuga.
Raha on vähe
Heade töötingimuste juures tumestab kokkade meeli see, et nad peavad suutma maitsvat ja tervislikku toitu pakkuda väga väikese raha eest.
Juba mitu aastat on koolitoidu rahaks arvestatud 10 krooni, ometi on peaaegu kõikide toiduainete hinnad selle aja jooksul tõusnud. Elu teeb keerulisemaks seegi, et iga omavalitsus otsustab ise, kas ta leiab lisaraha, et maksta kokkadele ja köögitöölistele palka või peab seegi nimetatud 10 krooni hulka ära mahtuma ehk siis tulema laste toidu arvelt.
Alates 1. jaanuarist on 1.-9. klassis õppivate õpilaste koolilõuna kulud kaetud riigieelarvest. See tähendab, et sööjate arv on oluliselt kasvanud ja selliseid lapsi, kes üldse söömas ei käi, on äärmiselt vähe. Kokkade kinnitusel süüakse peaaegu kogu valmistatud toit ka ära, need lapsed, kellel on suurem isu, võivad endale lisaportse tõsta. Õpetajad söövad sama toitu kui õpilasedki.
Retseptide kogumik
Jõgeva maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialist Eha Anslan rääkis Vooremaale, et maavalitsus koostöös Tervisekaitsetalitusega korraldas tänavu kevadel Jõgevamaa koolidele ja lasteaedadele võistluse ?Tervislik, taskukohane ja lõbus kooli- ja lasteaiatoit?.
Sellele võistlusele esitatud 100 menüü põhjal on nüüd plaanis välja anda kogumik, mis sisaldab retsepte kuueks nädalaks. ?Retseptide koostamisel oleme arvestanud kasvava lapse organismi vajadustega,? kinnitas Anslan.
Tegemist on meeskonnatööga, kuhu peale maavalitsuse ja Tervisekaitsetalituse on kaasatud veel Tervise Arengu Intituudi toitumisspetsialist Tagli Pitsi, lastearst Mai Maser ja Põltsamaa Lasteaia Tõruke majandusjuhataja Helvi Jürgenson.
Jõgevamaa Tervisekaitsetalituse juhtivinspektor Antonina Järviste soovitab laste toitu valmistada peamiselt keetes või hautades. ?Eestlase rüüpeks ei kõlba plastmasspudelist limonaad,? arvab Järviste. Ta soovitab anda lastele juua vett, täismahla või ürditeed. Ja loomulikult süüa palju puuvilju.
JAANIKA KRESSA
