Kohtusin hiljuti paarikümne Venemaa ajakirjanikuga Sõktõvkarist, Kaliningradist, Pihkvast, Murmanskist ja Arhangelskist. Üldiselt suhtusid need inimesed Eestisse heatahtlikult ning kadestasid meid heas korras maanteede ning sellise palgataseme pärast, millest vene inimesed nendes oblastilinnades vaid unistada võivad.
Kahjuks oli ses seltskonnas ka paar kiuslikku žurnalisti, kes kogu aeg küsisid: onju, Eestis tekkis majanduskriis selle pärast, et te teisaldasite pronkssõduri ja pärast seda suunas Venemaa oma transiidi Eestist mööda? Seletasin faktide abil, et transiidiäri kokkukuivamine mõjutas Eestit vähe, meie majanduskriisis on süüdi kinnisvaramulli lõhkemine ning ülemaailmne rahanduskriis. Enamik ajakirjanikke said sellest aru, aga selgelt oli näha, et paar tüüpi kirjutasid ikka Eesti kohta umbes sellise loo, et võimas Venemaa surus karistuseks pronkssõduri teisaldamise eest väikese Eesti majanduse põlvili.
Need kiuslikud vene ajakirjanikud meenutasid mulle kangesti keskerakondlasi, kes riigieelarve arutelu ajal pidevalt korrutasid, et Eesti majanduse allakäigus on süüdi peaminister. Andrus Ansip oleks ühtaegu nagu USA president, Saksamaa liidukantsler, Suurbritannia, Soome ja Läti peaminister, sest kõiki neid riike räsib majanduskriis.
Tagasi aastas 1929
Tänavu puhkenud ülemaailmne majanduskriis on nii ränk, et taasiseseisvunud Eesti pole midagi sarnast varem kogenud. Hullem on veel ees, sest kriisi kõige valusamat mõju tunneme me alles järgmisel aastal.
Viimati koges Eesti omal nahal nii valusat ülemaailmset majanduskriisi pärast 1929. aasta USA börsikrahhi. Ka kolmekümnendate aastate alguses kukkusid ootamatult ära Eesti eksportturud, kiiresti kasvas tööpuudus ning meie vanaemade ja vanaisade elatustase langes järsult.
Kolmekümnendatel aastatel sai Eesti majandus eriti valusa hoobi seepärast, et erakonnad ei suutnud koostööd teha ning õigel ajal õigeid otsuseid langetada. Meil on vaja eelkäijate vigadest õppida. Kõige rumalam on otsida süüdlasi, selle asemel et otsida lahendusi. Ainus võimalus ülemaailmne kriis järgmisel kahel aastal võimalikult valutult üle elada on olla tark ja paindlik ning vältida poliitikat põhimõttel “mida halvem Eestil, seda parem meie parteil”.
Kogu Euroopas vähendab majanduskriis järsult maksutulusid ja seega riigi võimet rahastada senises mahus avalikke teenuseid ning teha investeeringuid. Eestis 2009. aastal riigieelarve maht siiski kasvab. Kui tänavuse eelarve kulude maht on ligi 90 miljardit krooni, siis järgmise aasta riigieelarve maht on 96,7 miljardit.
Samas on selge, et kuna riigikassasse laekub majanduskriisi tõttu tunduvalt vähem maksutulu, kui veel augustis prognoositi, siis hakkavad juba järgmisel aastal ära kuluma headel aastatel kogutud ligi 20 miljardi suurused reservid.
Sellises olukorras on esimene lahendus loomulikult riigieelarve puudujääki laskmine. Ajal, mil erasektor investeerib vähe ja koondab töökohti, on just riigi ülesanne oma investeeringutega majandust elavdada. Teiseks vajavad inimesed just raskes majandusolukorras riigi abi rohkem kui headel aastatel. Meenutan, et esimese erakonnana tunnistasid vajadust loobuda riigieelarve tasakaalust just sotsiaaldemokraadid.
Samas ei saa Eesti lubada suuremat riigieelarve puudujääki kui 8 miljardit krooni ehk üle 3 protsendi sisemajanduse kogutoodangust, sest siis jääks Eesti ilma võimalusest võtta 2011. aastal kasutusele euroraha.
Euroraha kasutuselevõtmine on oluline kõigi Eesti elanike, eriti aga suuri eluasemelaene võtnud perede jaoks. Hiljuti tegi Rahvusvaheline Valuutafond väga raskesse majandusolukorda sattunud Lätile ettepaneku devalveerida latt. Kui Läti oleks oma raha devalveerinud näiteks 20 protsenti ehk vähendanud oma raha kurssi euro suhtes viiendiku võrra, siis oleks kõigi Läti elanike säästude väärtus vähenenud viiendiku võrra. Eriti raskesse olukorda oleksid sattunud aga need Läti pered, kes võtsid eurodes eluasemelaene ja ostsid selle eest endale uue kodu ning kelle palk oleks laenumaksega võrreldes viiendiku võrra vähenenud.
Euro kaitseb eestlasi
Asendage nüüd eelnevas lõigus Läti nimi Eestiga ning te mõistate, et devalveerimine ei too mingit õnne ka eestlaste õuele. Paraku on aga väikeriikide valuutad rahvusvahelistel rahaturgudel spekulantide poolt rünnatavad ning ainult eurole üleminek tagab 100-protsendiliselt selle, et meie elanike raha väärtus ei kahane.
Selleks, et riik saaks ühelt poolt raskel ajal oma elanike toetamiseks ja majanduse elavdamiseks rohkem raha kulutada ning teiselt poolt ei rikuks suur eelarvepuudujääk ära võimalust eurole üle minna, soovitavad sotsiaaldemokraadid lasta välja riiklikke võlakirju või võtta laenu. Eesti on kõigist EL liikmesriikidest kõige väiksema võlakoormaga riik, seetõttu võime rahulikult laenu võtta, et rasketel aegadel oma hädavajalikke kulutusi rahastada. Praeguse maailma rahaturgude olukorras on näiteks Eesti elanike raha koguvad pensionifondid väga huvitatud sellest, et paigutada oma raha Eesti valitsuse võlakirjadesse.
2009. aasta riigieelarve võttis Riigikogu äsja vastu. Kõnekas on asjaolu, et esimest korda Eesti ajaloos ei teinud opositsioon riigieelarve arutelul ühtki ettepanekut kulude suurendamiseks, vaid kritiseeris valitsust eelarve liiga suure tulupoole pärast. Nüüd on kohe uue aasta alguses vaja hakata mõtlema riskirühmade turvalisuse tagamisele majanduskriisi ajal ning teha seda päevapoliitilisest kemplemisest üle olles.
iii
HANNES RUMM, sotsiaaldemokraat, Riigikogu liige
