“Mis memm ma nüüd olen, ma ju alles üsnagi noor naine. Vaat, minu ema, kes möödunud aastal igavikku lahkus, elas 101-aastaseks ja teda me kutsusime memmeks,” ütles Eha Veskimets, kelle kodu Pala vallas Raatvere külas. “Möödunudaastase memmekonkursi vahepalaks esitasin koos omakandi naisega Kodavere murdelis loo leivategemisest. Nii sain julgust ja otsustasin sel aastal ka ennast proovile panna. Soovi võistlema minna soosis seegi, et olen ka ise üritusi korraldanud ja tean, et ettevõtmiste õnnestumiseks on vaja agaraid osavõtjaid.”
Mustvee aukodaniku Valter Jaanuse otsustas konkursile saata kohalike pensionäride seltsing, kus ta esimees on. Enesetutvustusvoorus oli Valter Jaanuse lemmikteemaks puhkpillimäng, millega ta alustas 1938. aastal. Veel tegi taadikandidaat juttu Mustvee puhkpilliorkestrist, mille dirigendiks ta olnud aastakümneid. Puhkpillimuusika õpetamist jätkab musikaalne härramees tänaseni.
Oma noorusaastatest rääkides märkis Valter Jaanus sedagi, et ta on Mustvee Keskkoolis istunud ühes pingis koos tulevase legendaarse ajakirjaniku Valdo Pandiga.
Sibulapirukas ja kartulipuder
Toidututvustamise voorus esitles ja pakkus Eha Veskimets omaloomingulist sibulapirukat, mida ta nimetab ka oma pere firmaroaks. “Aasta tagasi tuli mul niisugune mõte, et hautan sibula ära ja lisasin sinna sinki. Ahjust välja tulles on sel pirukal väga hea lõhn ja maitse. Minu lapselapsed söövad sibulapirukat alati meeleldi.”
Valter Jaanusel oma toiduga züriid kostitada ei õnnestunud. Küll aga oskas ta tõepäraselt ja kaasakiskuvalt jutustada, kuidas teda Jõgevale konkursile sõidutanud Mustvee linnavalitsuse autojuht teel kartulipudru ära sõi. “Mees tahtis süüa ja mina lubasin ka,” selgitas heasüdamlik Jaanus.
“Avalikkuse ees esinemist alustasin üldse 2001. aastal. Siis ma ikka pabistasin kõvasti, nüüd olen muutunud julgemaks, kuid eks mingi närv oli ikka sees, kui Jõgevale sõitsin. Loodetavasti närveerimine välja ei paistnud,” rääkis Eha Veskimets. Jutuvestmise voorus pajatas Eha Veskimets loo, kuidas ta abikaasale kunagi ammu esmakordselt kummiga aluspüksid ostis ja kaasa ei mõistnud kohe neid jalga panna. “See oli tõestisündinud lugu, kust polnud midagi ära võetud ega juurde pandud, ” kommenteeris memme tiitli võinud rõõmsameelne maanaine, kes on edendanud külaliikumist, korraldanud pidusid, juhendanud rahvatantsu. Tantsijad teevad proovi Eha Veskimetsa kodus asuvas muuseumitares. “Tants annab hea tervise ja mis sa veel paremat tahad!” lausus ta.
Konkursil kõlasid jahisignaalid
Põline jahimees Valter Jaanus jutustas tõestisündinud loo karu varitsemisest vanas heinaküünis. Ta kõneles, kuidas kuulist pääsenud karu küüni lõhkuma hakkas ja alles teist püssipauku kuuldes minema jooksis. Valter Jaanus oli konkursile võtnud kaasa ka jahisarve ja puhus oma loo ilmestamiseks ka pilli. Sarve puhumine on Valter Jaanusele usaldatud ka arvukatel jahiretkedel ja jahimeeste kokkutulekutel ning ta on võitnud sellel alal kaks kuldmedalit.
“Valter Jaanuse jutus oli mõtet ja sisu, ta oskas lühikese ajaga üsna palju ära öelda,” avaldas memm Eha Veskimets arvamust taadi tiitli võitnud härrasmehe esinemise kohta.
Memme- ja taadikonkursi võitjatele sidus maavanem Aivar Kokk ette Jõgevamaa logoga põlled, mõlemad said eriauhindu ka Jõgeva maavalitsuselt, põllumajandusministeeriumilt ja Eestimaa Rahvaliidult.
JAAN LUKAS
