Alates 2000. aastast tähistab Maailma Südameföderatsioon (World Heart Federation) septembri viimasel pühapäeval südamepäeva. Selle eesmärgiks on väärtustada südame tervist ja abinõusid, mis aitavad südamehaigusi vältida. 24. septembri, tänavuse südamepäeva moto formuleeriti küsimuseks: “Kui noor on Sinu süda??
Liikumine aitab tervist korras hoida
Südame heaks saame palju teha. Piiratud kalorsusega ja toitainete koosseisult tasakaalustatud toit aeglustab südame vananemist. Peamiste ohutegurite nagu ebatervisliku toitumise, kehalise passiivsuse ja tubaka tarvitamise üle kontrolli saavutamine aitab ära hoida südameinfarkti ja ajuinsulti.
Kehaline aktiivsus on elulise tähtsusega. Nädalas tund või rohkem jooksmist vähendab südamehaiguse riski 42% võrra. Iga päev 30 minutit hoogsat käimist alandab südamehaiguse riski umbes 18% ja insuldi riski 11% võrra.
Keha, vaim ja hing moodustavad isiku mina-pildi ning annavad inimesele võime toimida sotsiaalse olendina ? täita püstitatud eesmärke, mis on seotud kodu, töö ja suhtlemisega.
Paraku tajub inimene liikumisvõime säilitamise tähtsust tavaliselt alles siis, kui see on mingil põhjusel pärsitud. Keha füüsilist vormi ei tohiks siiski võtta iseenesest mõistetavana, sest ainult pidev kehaline aktiivsus tagab adekvaatse liikumisvõime ja probleemideta tervise kõrge vanuseni.
Pikemaajalised keskmise intensiivsusega liikumistegevused arendavad normaalseks südametegevuseks vajaliku hapnikuga varustatuse võimet vereringes. Sellisteks tegevusteks sobivad eriti hästi viimasel ajal populaarseks muutunud kepikõnd, aga ka tavaline keskmise kiirusega jalutamine.
Igapäevase liikumise vajalikkusest räägib ka fakt, et suhteliselt suur osa vanemaealisi inimesi (eriti naisterahvad) põevad tänapäeval osteoporoosi ? luude hõrenemisega seotud ohtlikku haigust. Luude struktuuri tagab aga kõige paremini löögilise iseloomuga lihastöö (kõnd, kepikõnd) ? sellise regulaarse tegevusega tagatakse luukoe tugevuse ja elastsuse säilimine.
Alati on lihtsam hoida oma tervist igapäevase liikumise abil niisuguses korras, et ei läheks vaja spetsiaalseid taastusravi programme.
Liikumine on vajalik igas eas ja igale inimesele, liikumine tõstab töövõimet, annab hea enesetunde ning aitab ära hoida haigusi. Kehalise võimekuse arendamiseks võiks eelistada kõndimist, matkamist, jooksmist, jalgrattasõitu, suusatamist, tantsimist, sõudmist, ujumist, uisutamist ning vastupidavust arendavaid sportmänge.
Liikumine:
– aitab ära hoida südame- veresoonkonnahaiguste teket või nende süvenemist,
– korrastab vere rasvade taset (kolesterool jms),
– alandab vererõhku,
– parandab suhkrute ainevahetust,
– aitab vältida liigse kehakaalu teket ja tekkinud lisakaalu langetada,
– vähendab kroonilisi seljavalusid,
– parandab meeleolu,
– annab hea öise une.
Soovitusi liikumiseks:
? Liikuge regulaarselt.
? Leidke oma lemmikala ja planeerige see oma nädalakavasse.
? Püüdke iga päev rohkem liikuda.
? Kõik inimesed vajavad liikumist.
Rohkem puu- ja köögivilja
Võib-olla tahaksite süüa rohkem puu- ja köögivilju, aga ei tea, kuidas alustada? Mõned lihtsad “nipid?:
? hommikul jooge klaas mahla
? hommikuse müsli sisse või pudru peale pange värskeid või kuivatatud puuvilju-marju
? hoidke käepärast õun vm ning sööge see vahepalana kiirel ajal, kas või tööle jalutades
? lõunal valige prae juurde alati salatit
? õhtul koju tulles ning enne söögitegemise alustamist puhastage porgandit või kaalikat ning sööge seda kogu perega suure näljatunde peletamiseks
? soolaste, rasvaste ja magusate vahepalade (limonaad, kartulikrõpsud, soolapähklid, küpsised saiakesed jm) asemel valige puu- või köögiviljad
? köögiviljaroogade võimalusi on väga palju ? supid, hautised, vormiroad, wok-toidud, köögiviljapudrud ja -kotletid ? midagi nendest maitseb kindlasti
? köögivilju saab lisada pastaroogadele, kastmetesse, pitsale, lahtistele pirukatele
? puuviljadest ja marjadest saab valmistada maitsvaid kastmeid, tarretisi, kisselle, kokteile,
? pidulauas on köögiviljaviilud ja -tükid (nt kurk, paprika, porgand, lillkapsas) lahja dipikastmega varsti juba asendamatud.
Kõige tähtsam on saada kontrolli alla tubaka tarvitamine, kuna see on suurim ohutegur. Kes suitsetamise maha jätab, aitab hoida südant noorena, sest vere “hea? kolesteroolitase tõuseb, vere hüübimiskiirus langeb ja veresoonte ummistumise oht kahaneb. Suitsetajad seavad peale enese elu ohtu ka end ümbritsevate inimeste elud, sest ka passiivne suitsetamine tõstab koronaarhaiguste riski 25-30%. Suitsust õhku “korduvkasutades” kahjustame südant ja veresoonkonda otseselt ning kasvatame atakiohtu.
Kunagi pole liiga hilja, et alustada tervislikku elu. Me saame oma südame tervist ise mõjutada! Mõjuta Sinagi ? enesel, oma lastel, pereliikmetel, lähedastel, töökaaslastel!
Eha Anslan,
Jõgeva Maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialist
