Omavalitsusjuhid saavad täna juba päris hästi aru, milliste valitsuste ajal nende tulubaas suureneb ja millal toimub pehmelt öeldes seisak. Ja alati on parem kuuluda mõnda gruppi, organisatsiooni või erakonda, kelle poolt tehtavate otsuste mõjul saavad probleemid lahenduse ja asjad ülesmäge liikuma. Rusikaga vastu rinda taguvatest ja ?sõltumatutest? vallajuhtidest saan samuti aru, kuid suure sõltumatuse tulemusel võib muutuda nii sõltumatuks, et sinust tõesti ei sõltu enam midagi.
Paljud vallajuhid vahetavad erakonda valimistele eelneval perioodil. See oli enne nii, on täna ja küllap on ka edaspidi. Täna astuvad aga mitmed vallajuhid ?valedesse parteidesse? ja kohe on ühiskonnas probleem ? ostetakse, makstakse ja mis iganes veel.
Vaadates meie opositsioonierakondi ja võttes sealt näiteks sotsiaaldemokraadid ning seejärel küsiks endalt, et miks peaksin omavalitsusjuhina kuuluma nende erakonda?
Sotsiaaldemokraatia, kui maailmavaade oleks meie tänases ühiskonnas vägagi vastuvõetav ja seda mõõdet oleks riigivalitsemisse vaja. Kahjuks aga ei suuda ma leida Eesti sotsipartei reaalsest tegevusest ühtegi märki oskusest ja tahtmisest seda poliitikat ellu viia. Alustame nende liberaalist juhist, kes räägib mesimagusal keelel oma Härma talust ja maalähedasest päritolust jne, jne. Ma tahaksin seepeale küsida, kus on peale ilusa jutu euroopalikust riigist ja ilusamast elust midagi reaalset? Reaalsuses on raudtee mahamüümine (õnn, et elektrijaamad jäid), mis tuleb täna tõenäoliselt oluliselt kallimalt tagasi osta ja rohkem nagu ei tulegi midagi meelde. Pool aastat tagasi võeti sõna ka Tartu-Tallinna maantee ehitamise teemal, aga ka selle peale tahaks küsida, et kus te siis olite, kui valitsesite majandusministeeriumi? Raudtee müügist tulnud raha eest oleks ju võinud selle tee toonastes hindades vähemalt Mäoni valmis ehitada!
Omavalitsusjuhti huvitab oma valla või linna areng. Selle tagab lisaks edumeelsele mõtlemisele ka tugev tulubaas, mis omakorda koosneb suuresti tulumaksu laekumisest ja mida vaesem omavalitsus, seda enam ka tasandusfondist. Tasandusfondist saavad raha üle 90% Eesti omavalitsustest. Ja lisaks ka investeeringud, mis üldjuhul käivad läbi maakondlikus omavalitsusliidus kokku lepitud pingeridade. Ja kui seal on koostööle orienteeritud meeskond, siis suunatakse need rahad ka tõesti maakonna jaoks olulistele objektidele.
Tasandusfondi suurendamine on poliitiline otsus ja reaalsuses on see tõesti kasvanud viimase valitsuse ajal. Järgmisel aastal kasvab see samas tempos riigieelarvega, mis annab omavalitsustele juurde üle 200 miljoni krooni. See jaguneb pea kõikide omavalitsuste vahel, sõltumata sellest, kas seal on võimul Rahvaliit, Reformierakond või Sotsiaaldemokraadid. See teeb keskmisele omavalitsusele ca miljoni kroonise tulubaasi tõusu. Ja kui see ka ei ole panus omavalitsuste arengusse, siis tahaks küsida, mis see siis on? Kui raha suunamist valdavalt pealinnast välja jäävatesse omavalitsustesse, kus muide elab 2/3 Eesti rahvast, nimetatakse kellegi äraostmiseks, siis…
Omavalitsusjuhid saavad lihtsalt väga hästi aru, missuguste erakondade valitsemise ajal tehakse reaalseid tegusid üldise heaolu parandamiseks terves Eestis ja milliste ajal puhutakse sooja mulli. Ja seetõttu vahetatakse ka erakondi, sest kohapealse mandaadiga omavalitsusjuhid üldjuhul väga sooja õhu võngutajad ei ole ega taha sellises organisatsioonis ka kaasa lüüa.
Ja kas me seda tahame või ei, on ka looduses nii seatud, et rotid põgenevad uppuvatelt laevadelt.
Kajar Lember,
Tabivere vallavolikogu esimees, Rahvaliit
