?Praegu on väga hea hetk igaühel, kes tahab ja oskab maakonna arengus kaasa rääkida, tõepoolest oma konkreetne sõna sekka öelda,? lausus maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Jako Jaagu. ?Mõne aasta pärast oma silmaga näha, kuidas väljapakutud ideed realiseeruvad.?
Jaagu paneb koos osakonna töötajatega lähema kahe nädala jooksul kokku Jõgevamaa maapiirkondi hõlmava arengustrateegia. Oleme avatud kõikidele ettepanekutele, kõik head mõtted leiavad arengustrateegia tegevuskavas oma koha, kinnitas Jaagu. Nähakse ette tegevused, mida kohalik piirkond lisaks üleriigilistele meetmetele vajab.
Suunad on seatud
Pool aastat tagasi kirjutas Jõgevamaa Koostöökoja asutamislepingule alla 68 mittetulundusühingu, ettevõtte (sealhulgas FIE-d) ja omavalitsuse esindajat. Koostöökogu loodi selleks, et olla valmis LEADER- tüüp meetme 3.6 programmist toetuse taotlemiseks. LEADER-programm on üks maaelu arengule suunatud fondidest, millele Eestil avanes ligipääs Euroopa Liitu (EL) astumisel.
Juunis kehtestas põllumajandusminister ?Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks ? ühtne programmdokument 2004?2006? meetme 3.6 ?Kohaliku initsiatiivi arendamine ? LEADER-tüüpi meede? kasutamistingimused. Üheks eelduseks on avalikku, äri- ja mittetulundussektorit ühendava organisatsiooni olemasolu. Sellise ühenduse tegevuspiirkonnaks on sinna kuuluvate valdade ja kuni 4000 elanikuga linnade territoorium, kus elanike arv kokku jääb 10 000 ja 100 000 vahele. Seega Jõgeva ja Põltsamaa linn kõnealuses projektis osaleda ei saa. Eestis on kokku üle 20 Jõgevamaa Koostöökojaga sarnase ühenduse.
10. juulil toimunud Jõgevamaa Koostöökoja üldkoosolekul valisid mittetulundusühingu liikmed programmdokumendis välja pakutud neljast strateegilisest suunast välja kaks: elukeskkonna parandamise ning uute teadmiste ja tehnoloogiate kasutamise, tõstmaks maapiirkonna konkurentsivõimet tootmises ja teeninduses.
Otsustusprotsess
kohalikule tasandile
Need suunad saavad edaspidi prioriteetideks, mille alusel hakkab Jõgevamaa Koostöökoja juhatus (tõenäoliselt luuakse ka ekspertidest koosnev komisjon, kes teeb juhatusele ettepanekuid) otsustama kohalike projektide rahastamise üle. Raha tuleb EL struktuurifondidest.
?Jõgevamaa Koostöökoda saab oma büroo ja tegevtöötaja järgmise aasta alguses,? lubas Jako Jaagu. Töötaja ülesandeks on rahataotlejate konsulteerimine ja abistamine projektide ettevalmistamisel.
Koostöökoja juhatuse esinaine Saima Kalev kahtleb, kas üks inimene jõuab kogu tööd ära teha. ?Näiteks Soomes töötab see süsteem edukalt: 23 000 elanikuga piirkonnas ? Jõgevamaa tegevuspiirkonda jääb isegi rohkem elanikke ? on ametis kaks inimest, kes nõustavad projektide kirjutajaid ja teevad administratiivtööd,? rääkis Saima Kalev. ?Tänu sellistele projektidele jäävad alles väikesed omapärased külakohvikud ja -poed ning tehakse palju muud vajalikku.?
LEADER-programm on seni rakendunud teistes EL riikides ainult osades piirkondades. Uus EL programmiperiood 2007-2013 sätestab, et LEADER rakenduks terves riigis.
Tulevikus MTÜ Jõgevamaa Koostöökoja kaudu kohalike projektide elluviimiseks jagatav raha ulatub aastas üle 10 miljoni krooni. Kõiki maapiirkonna probleeme LEADER programmi abil mõistagi lahendada ei saa. ?Kuid kohalike algatuste toetamiseks ja arendamiseks on see arvestatav abi,? tõdes Saima Kalev.
MTÜga Jõgevamaa Koostöökoda liituda soovijad saavad seda teha igal ajal, täpsem info Jako Jaagult telefonil 523 0969.
ANDRES LOORAND
