Ajalooainelise teatritüki kokkukirjutamine ja lavastamine on alati riskantsevõitu: on oht, et teatri asemel kukub välja ajalootund. Ain Saviauk on suutnud nii dramaturgi kui ka lavastajana suuremaid karisid vältida. “Ajalootundi” on just niipalju, kui sündmustikust arusaamiseks vajalik, vahepeal saab aga nautida tükati tuumakat, tükati vaimukat dialoogi ja tempokat tegevust.
Eriliselt õnnestub särada kahe ?likerdajast diplomaadi, Eilert Kruse ja Johann Taube rolle mängivatel Matti Adomal ja Ain Kiisil. Just nemad “söödavad” Ivan Julmale, kes himustab Liivimaa valdusi ja väljapääsu merele, ette hertsog Magnuse, kes nõustubki vene tsaari vasalliks hakkama. Kui diplomaatide endi punutud intriigid ja topeltmängud neile eluohtlikuks muutuvad, tuleb neil korra isegi naiseriietes pageda, ent mõne aja pärast on nad juba järgmise valitseja teenistuses ning taas tehtud mehed.
Müürid aitavad
Eriti uhke kuju on lavastuses Ivan Julm, keda kehastab Jaak Valdre. Vene isevalitseja kuju aitavad tal luua stiilne grimm ja parukas ning groteskseid värve pole tal mingit kohustust kokku hoida. Hertsog Magnust kehastaval Veiko Porkanenil, tema ema, Taani leskkuninganna Dorothead kehastaval Maimu Kelderil ja kuningakoja nõunikku Rembert Gilsheimi kehastaval Margus Kastoril ja osalt ka Magnuse vanemat venda, Taani kuningat Frederik II kehastaval Heiki Arenil on ses mõttes raskem, et nemad palju pulli teha ei saa, vaid peavad ühest küljest andma huvitavalt ära eelpool mainitud “ajalootunni” ning samas olema usutavad inimeste ja riigitegelastena.
Mõnikord kipuvadki nende pikavõitu dialoogid liiga monotoonseiks minema. Ent samas ei maksa unustada, et suur tükk näitlejate energiast kulub ju valju hääle tegemisele: võimendust kasutatakse tükis ainult muusikalise tausta (see on Martin Poogi loodud ja väga sobiv!) edastamiseks. Näitlejate kiituseks olgu öeldud, et vähemasti esimestes ridades on kogu tekst kuuldav. Eriliselt meeldiva häälematerjaliga üllatas koolipoisist peaosaline Veiko Porkanen. Põltsamaa lossi müürid toimivad aga hea ekraanina, mis heli kuulajate suunas peegeldab.
Lavakujunduski on lavastaja Ain Saviaugu kätetöö. Ivan Julma troon ja susserdajadiplomaatide hiigelkratt lisavad õhtupimeduses lossimüüride vahel mängitavale lavastusele müstikat veel juurde.
“Just selleks, et teatrimaagia jõulisemalt välja tuleks, me lavastust õhtul nii hilja mängimegi,” ütles Ain Saviauk. “Paraku kipub Põltsamaa publik kella üheksat õhtul teatrisseminekuks liiga hiliseks pidama, justkui tavatseks meil siin iga nurga peal mõni pätt passida.”
Esmaspäevane etendus, mida allakirjutanu külastas, polnud tõepoolest kuigi publikurohke. Nii mõnelgi võis teatrissetuleku tuju ära võtta ka vahetult enne etendust taevast alla sadanud vihmasagar. Laupäeval ja pühapäeval, esimese ja teise etenduse ajal olnud rahvast siiski rohkem.
Tossu ja pauku
Kes kohale tulid, jäid nähtuga ilmselt rahule, sest tükis on tubli annus nii teatrit kui ka ajalugu, tuld, suitsu ja püssipaugutamist veel pealekauba. Isegi üks hobune ? nime poolest Vaga Vesta ? teeb loos kaasa. Kusjuures teda ei veeta mitte loiult ohelikkupidi publiku eest mööda, nagu vahel ette tuleb, vaid ratsanik Toomas Tõnts teeb tema seljas päris tulist sõitu.
“Kuigi hertsog Magnust on peetud XVI sajandi Liivimaa üheks suuremaks aferistiks, on ta minu jaoks noor mees, kes oli tulvil lootust luua oma kuningriik ja tuua selle pealinna edumeelset mõtlemist,” ütles Ain Saviauk. “Võib-olla käsitlen ma Magnust nii sellepärast, et asusin ka ise kunagi sarnaste mõtetega Põltsamaa linna juhtima.”
Mäletatavasti on Ain Saviauk tõepoolest olnud ka Põltsamaa linnapea. Teatrile andiski ta sõrme juba linnapeana. Nüüd on see võtnud talt terve käe või enamgi.
“Tänavuse lavastuse tööpealkiri oli meil “Põltsamaa lustakad lood II”,” ütles Ain Saviauk. “Üksteist aastat tagasi mängisime me siinsamas lossihoovis nimelt kodu-uurija Helle Kulli kogutud materjalidel põhinevat lavastust “Põltsamaa lustakad lood”, mille lavastas kadunud Ellu Puudist. Loodetavasti saame “Ulma” mängida ka seoses mõne Põltsamaa linna tuleva-aastase üritusega.”
“Ulma” lavale toomist toetasid Eesti Kultuurkapital, Põltsamaa linn ja vald, Vali Press ja Põltsamaa kultuurikeskus. Viiest tänavusest etendusest viimane antakse täna õhtul.
RIINA MÄGI
