Omaaegse Pajusi kolhoosi lüpsjad Maria ja Anatoli Graverson otsustasid uutes oludes rakenduse leidmiseks osta ära Kalanas Pajusi vallamaja naabruses asuva endise meiereihoone ning alustada seal ettevõtlusega.
“Mõtlesime, et hakkame pelmeene valmistama, sest neid tehakse Eestis veel tagasihoidlikult. Ühtlasi pidasime silmas, et toit on kaup, mida inimesed alati vajavad. Tootmise käivitamiseks tuli investeerida ligi miljon krooni. Peterburist ostsime Hiina päritolu pelmeenide tootmise masina, mis maksis 70 000 krooni. Firma lõime ja panime tööle oma kuludega,” rääkis Maria Graverson. Koos pereema ja pereisaga töötavad osaühingus ka poeg Vladimir ning tema kaasa. Praegu saadakse hakkama neljakesi, tulevikus võib tekkida tarvidus ka lisatööjõu järele. Keskmiselt valmistatakse 30 kilogrammi pelmeene päevas. Liha varutakse Adavere Lihatööstusest ja LM Keskusest, jahu ostetakse aga Põltsamaalt. Pelmeene turustatakse Kalana ja Pisisaare kaupluses ning Pärna ja Kördiööbiku poes Põltsamaal.
“Olulisemaks kui kogust peame praegu kvaliteeti,” märkis perefirma perenaine. Lisaks pelmeenidele toodetakse ka frikadelle, kotlette ja külmutatud kotlette.
Graversonide peret ergutas firmat looma teatud mõttes ka asjaolu, et nii Maria kui Anatoli lapsepõlv möödusid Siberis Krasnojarski krais, kus praegugi elavad Maria ema ja vanaema. “Siberis on pelmeen, teadagi, rahvustoit, nii et meie oleme pelmeene söönud juba maast madalast,” räägib Maria, kes on Kalanas elanud kolmkümmend aastat.
Naine, kes rahvuselt eestlanna arvab, et Venemaal elamine on talle omajagu slaaviliku temperamenti ja karastust andnud, mis on kasuks tulnud ka ettevõtluses läbilöömisel.
Tulevikuplaanides on ettevõtte laiendamine, lülitumine mõnda kaubaketti ja tootmishoone teise korruse renoveerimine. Ka on mõeldud oma toodete turustamisele otse ettevõttest.
“Maal firmat rajada ja siis seda elus hoida on raske, kuid millegagi peab ju tegelema,” arvas Maria Graverson.
JAAN LUKAS