Annela Läänelaid, Põltsamaa kammerorkestri abidirigent:
“Pooldan Ene Ergmad, kes on väga sümpaatsete mõtetega ja oma põhimõtetes üsna kindel. Arvan, et ta suudab neid ka ellu viia. Kuigi ma ise olen pereinimene, tema aga mitte, pooldan naispresidendina Ene Ergmad. Teada on, et enne valimisi käivad erakondade vahel liivakastimängud, visatakse pori ja otsitakse olematuid asju. Õnneks pole Ene puhul sellist õrna kohta leitud, kuid me veel ei tea, kuidas otsustatakse ja mida leitakse. Arvan, et Lennart Meri valimine presidendiks oli tollal parim valik, mida Eesti Vabariik sai teha. Ta oli väga toredate ja julgete plaanidega inimene, kes viis mitmeid asju, mis tundusid võimatuna, ellu. Rüütel oli omal ajal samuti hea valik, kuid nüüd võiks olla uus valik.”
Vadim Tihhomirov, elektrik Lustiverest:
“Nii palju kui praeguseks neid presidendikandidaate alles on jäänud, siis tuleb valida parem, ja minu nägemuses on selleks Ene Ergma. Kui üle lahe saab naisterahvas selle ametiga väga hästi hakkama ja teda on juba teist korda valitud, siis miks ei peaks Ergma saama. Sooviksin, et ükskord saaks meie president Riigikogus valitud, sest hilisem “jura” selle juures võib asjad käest lasta. Ega presidendi teiseks ametiajaks valimine tarvitse kasuks tulla, võib-olla on mõnel teisel parem nägemus ja mitmekülgsem lähenemine riigi elu edendamisele. Minu silmis kahandas Hendrik Ilves oma ?ansse, kui ütles, et loobub naisterahva kasuks. Ehk ei võtnudki ta kandideerimist eriti tõsiselt, kui nüüd, mil jäänud vaid kaks rivaali, mängib d?entelmeni.”
Sirje Suvi, pedagoogikamagister Põltsamaalt:
“Esitatud tosinast presidendikandidaadist jäi Toomas Hendrik Ilves mulle kohe silma. Mõtlesin, et ta toob värskust. Tal on meeldivad mõtted ja kuna ta on ka mujal elanud ja töötanud, on tal välisriikidega sidemeid ja poliitilisi kogemusi. Nüüd, kui on jäänud vaid kaks kandidaati ? Ilves ja Ergma siis kaldub poolehoid Ene Ergma kasuks. Nagu ikka, on raske otsustada, sest mõlemal on oma head küljed, kuid Ilvest läheks meil ehk rohkem vaja, kui ta Europarlamendis edasi töötaks. Minul pole eelistusi, kas ametis on mees või naine ja eks poliitiku töö ole nagu iga teinegi töö ning seda tuleb õppida ja osata. Kui presidendi valib rahvas, siis võib-olla tehakse valik rohkem inimese väliste omaduste, mitte tema võimekuse järgi.”
Villu Ojassalu, spordimees Põltsamaalt:
“Kindlasti Arnold Rüütli, selles ma ei kahtlegi. Öeldakse küll, et tal puudub võõrkeelteoskus ja on juba vana, kuid öeldakse ka, et ta on rahva president. Just Eesti rahva presidendina on ta näidanud end tasakaaluka mehena, kes oskab suhelda nii äri- kui maainimestega ja kõige tähtsam, et ta saab meie elust paremini aru kui praegused kandidaadid. Eks see valimissüsteem aetigi omal ajal nii keeruliseks, et Rüütlit tõrjuda. Praegustest kahest kandidaadist sobiks ehk Ergma. Ilves on küll eestlane, kuid Eestimaa elulaadist ei tea ta tuhkagi. Ega see, et ta vahel mulgi kuues ringi käib, tee teda veel eesti meheks. Välispoliitiliselt võib ta olla küll Rüütlist tugevam, kuid vaevalt, et presidendina. Usun, et ka seekord läheb presidendi valimine valijameeste kätte.”
Roland Pent, Lubjaahju talu peremees Võisikult:
“Rüütel on olnud oma ülesannete kõrgusel, kuid eks loodusel ole oma seadused ja ei või teada, millised lood on eakal inimesel tervisega mõne aasta pärast. Ega see Eestimaa nii väike olegi ja tegusaid inimesi on teisigi. Toomas Hendrik Ilves on suhteliselt noor, tark ja ilma näinud mees. Ainuke asi, et meie vanem põlvkond on käinud läbi selle sotsialismiajastu ja ainulaadse ülemineku kapitalismile. Härra Rüütlil on mõlemapoolne kogemus, Ilves aga ei tea neid aegu vist eriti hästi. Arvan, et Ene Ergma on selles suhtes tugevam, kuid meil on ka teisi tugevaid naispoliitikuid, näiteks Siiri Oviir, kes sobiks samuti presidendiks. Igal asjal on oma aeg ja arvan, et aeg, mil presidendi valib rahvas, pole veel küps.”
Kairi Väster, kokk Põltsamaalt:
“Arvan, et ega see minu elu eriti muuda, kas meil valitakse presidendiks naine või mees, kas mõni kikilipsu või tavalise lipsu kandja. President on enamjaolt riigi esindaja ja vaevalt, et ta omapäi midagi otsustab. Ega president Arnold Rüütlil ka midagi häda pole, kuid ainuke asi, et juba natuke vanavõitu ja ei tea, kas ta jõuab olla ka viie aasta pärast sama kõbus. See, milliseid kuulujutte Rüütli ja tema pere kohta aeti, ei vähendanud minu silmis küll tema mainet. Arvan, et Meri ja Rüütel on olnud võrdväärsed presidendid, kuid meil võiks olla ka naispresident, nagu Soomes ja Lätis on. Miks ei võiks Tarja ja Vaira kõrval olla ka Ene. Siiski oleks õigem, kui Eesti presidendi valiks rahvas.”
Küsitles ARDI KIVIMETS
