Tartus Mart Reiniku Gümnaasiumis õppiv Laura ja Palamuse Gümnaasiumis õppiv Merilin olid varem tuttavad, sest mõlema vanematekodu on Kääpal.
“Kui Merilin kuulis, et Saare ürdiaias on tööjõudu vaja, lasksin oma vallasekretärist emal asja uurida,” ütles Laura. “Peatselt kutsus vallavanem meid oma jutule ja meid võetigi tööle.”
Tööd sai ka Merilini Rahiveres elav kooliõde Elo. Aia kõrval tuli tüdrukutel kohe ka iseennast harima hakata: peale peenarde rohimise ja kastmise tuleb neil ju peenardel kasvavate ravim- ja maitsetaimede kohta selgitusi anda. Taimetarkust on tüdrukutele jaganud Ene Ilves, kelle eestvedamisel ürdiaed omal ajal rajatud sai, ent nad on seda ammutanud ka iseseisvalt raamatuid uurides.
“Rohida iga päev ei tule, kastmist aga tahab kogu aed kaks korda päevas,” ütles Laura. “Osa peenraid saame kasta voolikust, tagumistesse peenardesse tuleb aga kastekannuga vett viia.”
Kastmisele vaatamata mõjutab kuum ja kuiv suvi siiski ka ürdiaias toimuvat: nii mõnedki taimed on enneaegu ära õitsenud ja aed seetõttu värvivaesem kui sel aastaajal tavaliselt.
“No vähemalt umbrohtu tuleb kuivaga vähem,” leidis Merilin põual ka ühe hea külje.
Maagiline üheksavägine
Kastmise ja rohimise kõrval on tüdrukute ülesandeks ravim- ja maitsetaimede korjamine ja kuivatamine. Mõnel taimel tuleb korjata õisi, mõnel lehti, mõnel hoopis juuri. Ürdiaia vabaõhuklassis võiski näha kuivamas piparmündi-, melissi-, naistepuna- ja raudrohukimbukesi, saialilleõisi ja muud seesugust.
“Piparmünt on ainus, mida siin eraldi pakitakse, teised ürdid lähevad mitmesugustesse teesegudesse,” ütles Laura. “Ja inimesed eelistavadki tavaliselt erineva toimega seguteesid. Eriti selliseid, mille üheks komponendiks on üheksavägine.”
Ju siis loodetakse selle vägeva nimega taimelt endalegi üheksa inimese väge.
Inimesi võiks tüdrukute meelest ürdiaias rohkem käia kui senini käinud on.
“Ju siis pole koht väga tuntud,” tõdes Laura. “Samas on siin nii palju vaadata ja uurida. Kui meie oma perega mööda Eestimaad ringi sõidame, siis külastame tavaliselt just selliseid omapäraseid ja huvitavaid paiku.”
Paljud ürdiaia külastajad, eriti lastega pered küsivad ka koduloomaaia järele. Neile ütlevad tüdrukud, et kunagi see Saarel küll tegutses, aga nüüd enam mitte.
Kui senini on tüdrukutel tulnud seletusi anda enamasti eesti keeles, siis augusti algul on Saarele oodata soomlaste gruppe. Inglise või saksa keele abil loodavad neiud siiski hakkama saada.
Ürdiaed on Laura, Merilini ja Elo meelest päris mõnus koht suvevaheaja veetmiseks ja taskuraha teenimiseks.
“Suvel siin kogutud energia aitab talvel koolipingele vastu panna,” arvas Laura. “Ja ravimteed on ka nii mõnus talvel, ajalooõpik kaenlas, juua.”
Kalevipoja teed
Ürdiaias kohalike õpilaste tööjõu kasutamine on ka Saare Mõisa Arendajate Seltsi esindaja Ene Ilvese meelest päris hea lahendus.
“Õpilased saavad koolivaheajaks huvitava, vaheldusrikka ning piisavalt iseseisva töö, mis aitab teha või kinnistada otsuseid eriala valikul,” ütles Ene Ilves. “Kui tüdrukud ka aedniku või turismiteenindaja eriala ei vali, saavad nad siit kaasa teadmised oma igapäevaelu mitmekestamiseks. Teades nii palju erinevatest ravim-, maitse- ja toidutaimedest on võimalik oma koduaed ja pere toidulaud palju mitmekesisemaks muuta.”
Kuna tegemist on kohalike noortega, siis loodab selts tüdrukutega koostööd teha ka tuleval suvel, sest tänavu on nad olnud tublid ning pälvinud külastajate tänu ja tunnustuse. Juunis tööle asunud neiud on saanud kaasa lüüa erinevate Kalevipoja teede peenarde rajamisel. Seda tööd toetati kohaliku omaalgatuse programmist.
Kui ürdiaeda seitse aastat tagasi rajama hakati, pidi sellest Ene Ilvese sõnul saama ravim- ja maitsetaimede kollektsioonaed koos koolituste läbiviimise võimalusega. Sihtgrupina nähti siis eelkõige väiketalunikke ja hobitalupidajaid, kuid ka kooliõpilasi. Tänaseks on aed eelkõige turismiobjekt ja erinevate koolituste läbiviimise koht.
Aial on olnud on paremaid ja halvemaid aegu. Mõni aasta tagasi kavatseti Vooremaal käivitada laiaulatuslik rahvusvaheline ravimtaimede kogumise projekt, milles ürdiaial olnuks keskne koht paljundusmaterjali kasvatamisel. Erinevatel põhjustel see ei käivitunud. Kõige raskem on olnud leida aiale alalist perenaist, kes oleks hea aednik ja ühtlasi ka turistide teenindaja. Talvel saaks küll elatist teenida kogutud droogidega, ent põhiliselt jätkub tööd ürdiaias siiski vaid varakevadest varasügiseni. Sestap on õpilaste tööjõu kasutamine siin just otstarbekas.
RIINA MÄGI
