Läinud nädala neljapäeval sai Jõgeva sordiaretusinstituudi korraldatud Viljeluspäevadel rääkida selle aasta põllusaagist õige mitme taluniku ja ka mõne suurema põllumajandusettevõtte juhiga. Põua üle põldudel nii väga ei kurdetudki. Ega see aita ega tee vihmaluuke põllule just sobival ajal lahti. “Mehed, tulge vaatama – siin oder juba põlvepikkune,” viskas põline põllumees Villu Kärmas ühe põllulapikese juures killu. Naljana öeldud, kuid sellel on tõsi taga: nõnda pikukesed, kui mitte veelgi lühema ja viletsema teraga, on need viljakõrred mujalgi.
Adavere Agro sai oma rohumaade esimese niite ja kuiva heina kätte eelmisel nädalal. “Viie-kuuesajast tonnist heinast meile tänavu piisab. Teist sama palju korralikku kuiva heina on küünides veel eelmisest aastast, nii et tuleme toime. Esimesest niitest oleme kokku vedanud 11000 tonni haljasmassi ja drenaa?idesse pannud. Pallisilo tegemisest loobusime juba õige mitu aastat tagasi, sest see tehnoloogia ei tasunud end ära. Meil on veidi üle paari tuhande hektari rohumaid ja loodan, et teisest niitest saan ka oma viis-kuus tuhat tonni silo, et oma ligemale pooleteisetuhandelist lüpsikarja ja vasikaid talvel toita,” lootis Adavere Agro agronoom Aivar Kepp. Olenemata kestvast põuast, on tal lootus teisele niitele, kuid kolmandast ei julge ta tänavu unistadagi.
Kuiva heina sai rohkem
Nagu mujalgi, on ka Sadala Agro tuhatkond veist põhiliselt silotoidul ja kuiv hein on rohkem vasikate suupoolis. Sadalas alustati heinategemist 6. juunil ja juba veidi enne jaanipäeva oli esimene niide tehtud. “Nüüd oli nõnda kuiv, mis lausa sundis tegema rohkem kuiva heina. Väheke oleme seda ikka teinud, kuid vahepealsetel aastatel ei teinud üldse. Tänavu läks heinategu kähku ja sellega polnud mingit muret ? niida maha ja pane järgmine päev rulli. Tegime ilusat kuiva heina koguni seitsesada rulli. Auku sai 1600 tonni silo ja pallidesse 3000 rulli. Kümme tuhat rullitäit oleks veel vaja, aga selle saan teisest niitest. Rohumaid on meil üle tuhande hektari ja teine ring niitmist juba käib,” rääkis Osaühingu Sadala Agro juhataja Ahti Kalde eelmisel nädalal.
Lootus oli lutsernil, mida kasvab 80 hektaril, kuid paraku vaevleb seegi põllukultuur janu käes. Paarisajalt hektarilt läheb siloauku varajast otra. Sellel on ka allakülv, kuid praegu on see vaid mõne sentimeetri pikkune. Kui tuleb vihma, saab sealtki ühe niite. Viljasilo on plaanis teha üle tuhande tonni. “Praegu on meil veel vanad laudad ja lehmad väljas, kuid kui sügiseks saame uue lauda valmis, siis kasvab silovajadus kuskil 12 000 tonnini. Kui allakülvid on õnnestunud, saame silokoguse kokku,” lootis ettevõtte juht Ahti Kalde.
Varajane oder läheb “viljavorstiks”
Torma Põllumajandusosaühingus mindi rohuniite teisele ringile juba eelmise nädala alguses. Ega muidu polekski tõtatud nii kähku ädala kallale, kuid neil on tahtmine saada tänavugi kolmandat niidet. Agronoom Koidula Liisi sõnul on neil vajalik kogus head kuiva heina juba ammu käes. Paljuke seda vasikatele ikka kulub, sest lüpsikari on silo peal, kuid silo oleks veel kõvasti vaja. Kui ädal jääbki nii viletsaks nagu praegu, siis ei korju seda nii palju, et siloauku täita ja see tuleb pallidesse panna.
“Ligemale paarikümnele hektarile sai külvatud lutserni, kuid kuivus pani sellele kõva põntsu, nii et sellelt põllult pole praegu midagi võtta. Põhku tahame ka palli panna, saab silole juurde lisada. Viljast ei kavatse me silo teha, vili läheb meil ikka viljaks. Viljakoristus praegu käibki: talioder läheb kuivatisse, varajase suviodra muljume aga kilesse loomasöödaks,” selgitas agronoom Liis selle nädala kolmapäeval, kui Murska-tüüpi muljur-pakendaja töökoja tagusel platsil “viljavorsti” tegi. Kemira GrowHow masin puistab muljutud vilja kahemeetrise läbimõõduga kiletunnelisse, kust on seda talvel hea jupikaupa võtta. 60 meetri pikkusesse “vorsti” mahub oma 150 tonni vilja. Nõnda muljutakse ja pakendatakse Tormas vilja juba teist aastat.
Kuivaga jäi odratera karvaseks
Torma POÜs läksid viljakombainid põllule selle nädala esmaspäeval. Esimese lõikuspäeva prooviks võeti kuuelt hektarilt hariliku aruheina “Darimo” seemet, teisipäeval aga varajast otra “Gaute”. See läks muljumisele ja kiletunnelisse, kuid kesknädalal võtma hakatud talioder “Tilia” veeti kuivatisse ja sellest saab seemnevili. Osaühingul on odra all pool tuhat hektarit, sellest paarisajal hektaril hiline oder “Anni” ja “Justina” ning sajal hektaril keskvalmiv “Annabell”. “Talinisu on meil esimest aastat ja selle saagikuse kohta ei mõista ühe aastaga veel midagi öelda. Varajastest sortidest pean meie oludes saagikamaks “Gautet”, mida oleme külvanud juba kolmel kevadel. Esimeste koristuspäevade järgi tundub, et odrasaak jääb selle kuiva tõttu mullusest tunduvalt väiksemaks. Võib-olla nisu on parem, vaatan, et suurem lootus on talinisul. Kevadel oli põllul ka külmalaike, kuid nüüd on need enamikus täis kasvanud. Ju siis jäi taime võrsumissõlm alles ja külm võttis orasel ainult pealmise osa ära,” tõdes agronoom Liis. Lisaks sellele, et odratera on tänavu eriti peenike, on sellega veel teinegi jama: kuivaga jäävad odrale karvad külge ja tera ei taha kuidagi kombaini punkrist välja tulla ega kuivatikolust alla minna. Lõikusaeg on aga kallis ja kombainid seisavad selle taga, et vili ei lähe punkrist alla.
Kahe kombainiga saab vili võetud
Semeli 39-hektarilisel taliodrapõllul müttavad kaks kombaini ja ajavad mulla- ja viljatolmu üles. “Doni” roolis istub Aleksandr Fundikov ja “Gasel” Aivar Vainu. Mõlemad mehed on kauaaegsed kombainerid ja mitu “põllulaeva” ? ikka neid vanu “Nivasid” ? ära pidanud. Nüüd on neil teist aastat uued ja moodsamad masinad, millel heeder on vanadest paar meetrit laiem ja juhikabiinis kliimaseade ja elektroonika. “Viljalõikust ei anna varasema ajaga võrreldagi. Kabiinis on hea jahe ja tolmu ei tule sisse. Elektroonika näitab vead ära, kui on ummistus või midagi muud,” seletab Aivar, kui on jätnud kombaini seisma ja ootab viljaveoautot, mille tagasitulek kuivatist on järjekordselt takerdunud nende “odrakarvade” taha.
Peaagronoomi arvates saab tänavugi kogu vili ja heinaseeme koristatud kahe kombainiga. “Kui vaid mõni neist ära ei minesta, siis tuleb võtta mõni vana masin. Ega uutegi peale saa päris kindel olla. Näe, mullu võttis see päris uus kombain esimesed sada kilo ja oligi läbi. Ikka juhtub,” osutab Koidula Liis punast värvi “Gasele”.
Tormas saab varajane oder sellel nädalal otsa, siis tuleb viljalõikusele pisike vahe ja saab põhku koristada. Torma põllumajandusettevõttel on koos rapsiga 1450 ha koristuspinda ja kõik vajab võtmist.
ARDI KIVIMETS
