Jõgevamaa Metsaseltsi palgatud meistrimehed Paul Pinka ja Mati Innos on linnuse juures tasapisi toimetanud kevadest saati. Praegu on neile abiks tosin MTÜ Keskmaa Ordu ridades tegutsevat noort rollimängijat kogu Eestist.
“Saabusime siia pühapäeval ja jääme appi neljapäevani,” ütles Läänemaal õpetajaametit pidav Viivika Riiel. “Põhiliselt koorime palke, ent tassime ka kive ja teeme koristustöid.”
Enamik 16-18-aastasi keskmaaordulasi, kes Läänemaalt, Pärnust, Tartust, Tallinnast ja mujalt Kassinurme tööle tulid, on Riieli sõnul kaasa teinud samas paigas peetud rollimängudes ning on juba selle paiga “fännid”. Palgikoorimisel olidki kõik tõsiselt ametis, kuigi töö pole lihtsate killast: materjal on juba kevadest saati Kassinurme mägedes seisnud ja mida rohkem palk kuivab, seda keerulisem on talt koort maha saada.
“Lootsime saada siia palgikoorimismasina, aga mees, kes selle tooma pidi, pole oma lubadust veel täitnud,” ütles ehitusmeister Paul Pinka.
Palgid, millest linnust ehitatakse, pärinevad põhiliselt kahest kohast: Stora Enso Imavere saekaatrist ja Laiuse metskonnast. Stora Enso annetas Jõgevamaa Metsaseltsile praakpalgid, st need palgid, mille puhul saekaatri metallidetektor ohusignaali andis. Laiuse metskond müüs aga palke soodsa hinnaga. Nii et materjali jätkub tükiks ajaks, rahaga on iseasi.
Rahaga kitsas
“Rahaga on, nagu ikka, kitsas käes,” tunnistas Jõgevamaa Metsaseltsi ja üksiti Eesti Metsaseltsi esimees Kaupo Ilmet. “Aga kulub seda nii ehitusmeistritele palga maksmiseks kui ka vabatahtlike abiliste toitlustamiseks: korraliku söögi on nad ju töö eest ometi ära teeninud. Kohaliku Omaalgatuse Programmist linnuseehituseks saadud 30 000 krooni on juba ära kulutatud ning Jõgeva vallavalitsuselt ja Eesti Kultuuriseltside Ühenduselt saadud tegevustoetus saab ka peatselt otsa. Esitasime rahataotluse ka Keskkonnainvesteeringute Keskusele, aga sealt jäi toetus seekord saamata.”
Olgu öeldud, et linnuse n-ö esimene etapp valmis just põhiliselt KIKi rahadega. Nüüd loodetakse lisaabi Hansapangalt.
“Hansapank toetab narkoennetusprojekte ning ega nendest noortest, kes siin palke koorivad, pole ka karta, et nad narkootikumide õnge satuksid,” ütles Kaupo Ilmet, kelle sõnul läheb linnuseehitus ühtekokku maksma umbes 200 000 krooni.
Rollimängijaid, sealhulgas Jõgevamaa omi, on linnuseehitajaile appi oodata ka edaspidi. Linnuse projektki on rollimängijate koostatud, ent liiga täpselt ehitusmeistrid sellest lähtuma ei pea. Paljuski määrab selle, mida teha saab ja mida mitte, olemasolev palgimaterjal. Küsimusele, millal linnus valmis saab, vastas Paul Pinka kavalalt muiates:
“Jaanipäevaks. Aga ma ei ütle, missuguse aasta jaanipäevaks.”
Nii mahukas palkehitis kerkib tõesti pikkamööda. Kui sügiseks sein rinnakõrguseks laotud saab, on Pinka meelest hästi. Ja hea oleks ka, kui kogu praeguseks varutud materjal enne talve ära kasutatud saaks, sest tuleval aastal pole need mitte enam seinapalgid, vaid pigem küttepuud.
Pärandit väärtustades
Kaupo Ilmeti sõnul on Kassinurme linnuse projekti koostamisel “?nitti” võetud kunagisest Lõhavere linnusest. Kui Lõhavere linnus oli Sakala maavanema Lembitu “residents”, siis Kassinurmes olevat elanud Vaiga maavanem. Vaiga maakond aga oli ristirüütlite saabudes üks arenenumaid põllundus- ja karjakasvatuspiirkondi praegusel Eesti alal: Liivimaa kroonika järgi olla siit sõjasaagiks saadud tervelt neli tuhat härga.
“Kassinurme linnuse rajamine aitab väärtustada meie esivanemate pärandit,” ütles Kaupo Ilmet. “Linnust saavad kasutada rollimängijad, ent siia saab sisustada ka töötoad, kus saaksid muistsetest käsitöökunstidest aimu ka teised huvilised.”
Tulevikus on Kassinurme mägedesse plaanis kujundada teatavasti muinasajalugu tutvustav teemapark ja lisaks linnusele püstitada selle territooriumile teisigi ehitisi.
Mütoloogiahuviliste kooskäimiskohaks on Kassinurme kujunenud juba paregu. Tuleva nädala lõpus toimubki Kassinurme mägedes nn muistse maailma pidu ehk Mütofest.
RIINA MÄGI
