Mind ajendas sulge haarama maakonnalehe omaaegse tegevtoimetaja Herbert Sööde artikkel Vooremaa lugejakirjade rubriigis. Kauaaegne lehemees kirjutas vaegliikujate probleemidest Jõgeva linnas. Jään tema arvamusega igati nõusse. Et mul on ka endal raske liikumispuue, lisan mõned tähelepanekud oma vaatevinklist autoroolis istudes. Sõidan autoga iga päev, sest auto on mulle hädavajalik liiklusvahend igapäevasteks toimetusteks. Meiesuguste autojuhtide jaoks on ette nähtud kindlad parkimiskohad. Selliseid kohti saavad kasutada autod, kuhu on määrustekohaselt paigaldatud puudega inimese parkimiskaart koos isikuandmete ja fotoga. Olen Jõgeval märganud ka sellist ?puudega inimeste ? poolset parkimist, kus parkimiskaart otsitakse välja päikeseraami tagant või kuskilt mujalt ja visatakse armatuurlauale. Tundub, et politsei huvi parkimise kontrollimise vastu on tagasihoidlik. Tartu Lõunakeskuse parklas kogesin aga teistsugust näidet. Sain vaevalt viis minutit parklas seista, kui politsei kontrollis minu parkimiskaardi kehtivust ja vastavust antud isikule.
On veel üks asi, mis häirib parkimist invaliididele ettenähtud kohal. Kui sajab maha esimene lumi, võid olla kindel, et puudega inimestele mõeldud parkimiskohad on hõivatud.
Ma arvan, et ei ole väga kallis dubleerida puudega inimeste parkimiskoht lisatahvlitega hoone seinal või muul viisil. Näiteid sellistest väärikatest tegudest olen kogenud Põltsamaal Felixi halli parklas ning Põltsamaa linnavalitsuse eest. Jõgeva linnavalitsuse ees puudega inimestel aga parkimisvõimalused puuduvad.
T?ernobõli veteran Jõgevalt
