Toomas Orumaa rääkis Vooremaale, et jäätmesorteerla ehitamist alustati juba eelmisel aastal. Nüüd on prügilal koht, kus jäätmeid sorteerida ja käidelda. Eraldi liigiti saavad kogutud näiteks klaas, kompost, rehvid ja ehitus-lammutusjäätmed. Orumaa sõnul saab seda, et inimesed prügilasse toodava rämpsu ära sorteerida viitsiksid, hinnaga mõjutada. Näiteks maksavad ehitus-lammutusjäätmed segamini panduna 560 krooni tonn, sorteerituna aga 118 krooni tonn.
Tööd saab seitse inimest
Torma prügila pakub praegu oma teenust pakendiorganisatsioonidele, tulevikus on aga plaanis hakata lisaks teenindama ka ümberkaudseid jäätmejaamu.
?Jäätmesorteerla halli mõõtmed on 30 x 12 meetrit. Kuigi liini tarnija oli esialgu soovinud püstitada halli mõõtmetes 46 x 12 meetrit, kohandasime tehnoloogilist skeemi, et kompleksi hinda alandada,? räägib Orumaa.
Juba liigiti kogutud pakendid tuuakse jäätmesorteerlasse ja valatakse konveierlindile. Edasi sõidab kraam ülespoole, kus sorteerla töötajad seda sorteerivad. Uues sorteerlas saavad ühekorraga tööd seitse inimest. Töötingimused paistavad olevat täiesti inimväärsed. Üleval kabiinis on küte, ventilatsioon, ohulukud. Kõiki linte on võimalik reguleerida, töötajad peavad neid seadistama vastavalt sorteeritavale materjalile. Magnet näiteks korjab metalli välja.
?Kontoritöö see muidugi ei ole,? tunnistab Toomas Orumaa, ?kuid täiesti talutavad töötingimused on siin küll. Enamasti assotseerub inimestele seoses jäätmetega mingi muu keskkond ja see mõjub peletavalt. Kaasaegne jäätmekeskus on väga erinev endisaegsetest prügilatest ja võrrelda neid ei saa.?
Ühes vahetuses peaks Orumaa sõnul masinast läbi käima 10 tonni liigiti kogutud jäätmeid. ?Millal see aeg kätte jõuab, et sorteerla viiel päevas nädalas tööle hakkab, on täna veel raske ennustada, sest toormaterjali kogumisega on raskusi ja ka logistiliselt võtab see kõik ümber korraldades aega,? räägib prügila juht.
Sorteerlas on kaal, mis võtab üles 3 tonni, eksides vaid kiloga. Sorteeritud ja kokku pressitud valmismaterjal läheb suurte pakkidena õue seisma, sellele ei tee liiga vihm ega päike, kuum ega külm. Kui seda saab nii suur kogus, et on mõtet ära vedada, viiakse prügi minema ja müüakse taaskasutusorganisatsioonidele.
Igasugust klaasi, ainult mitte murdu
?Klaasiga pole mingit probleemi, võtame vastu igasugust klaasi peale klaasimurru, mida pole võimalik kusagile ära anda ja mis seetõttu läheb ikka veel ladestusalale,? ütleb Orumaa.
Probleeme pole aga papi, paberi ega plastiga. Naftahinna tõus on prügila juhataja sõnul andnud plasti taaskasutusele uue hoo. Torma prügilast saab sisuliselt igaüks tellida konteineri, kuid iga omanik peab ise otsustama, kui suure koguse tarvis on mõtet konteinerit tellida.
?Meie transport viib konteineri soovitud paika kohale, sõidab tagasi ja läheb pärast prügi pealelaadimist uuesti sellele järele. Nii käib auto neli korda ja kulutab kütust. See määrab hinna ja sunnib logistilisele arvestusele ning kombineerimisele,? kinnitab Orumaa, et ka prügila tegutseb vastavalt võimetele ja peab omadega välja tulema.
Maal pole Orumaa sõnul ehitus-lammutusjäätmetega suuri probleeme, sest kivipuruga saab edukalt täita kasvõi põlluteed. Eraldi kampaaniad, mille käigus rämps ukse eest ära viiakse, puudutavad siiski pigem suuregabariidilisi jäätmeid. Väikeste koguste vedu on reguleerimata ja igaüks vaatab ise, kuidas selle ära toob. Uus seadus, mis käsitleb olmejäätmete korraldatud vedu, käsitlebki Orumaa sõnul ainult olmejäätmeid. Segajäätmete eest tuleb maksta.
Eraldi mure on külmkapid ja muu elektrooniline kodutehnika. Seda võetakse vastu vaid komplektselt. Kui metallikratid on jõudnud juba väärtuslikumad osad küljest ära kangutada ja sellega keskkonda saastanud, võtab prügila asja vastu tasu eest. Maksta tuleb ka segajäätmete eest, sest see läheb ladestusalale.
Orumaa toob näiteid inimestest, kes tulevad, autokastitäis segaprügi kaasas, ja pahandavad, et miks tema tahab selle eest palju raha saada. Tavaliselt on sellistel autodel vaid neljandik niisugust prügi, mis tõesti tuleb ladestusse panna, ülejäänu eest saaks klient hoopis raha või selle tasuta ära anda, kui oleks võtnud vaevaks prügi ära sorteerida. ?Kuigi tonni hind on suhteliselt kõrge, tundub kohati, et pole veel piisav, kui inimesi sorteerima ei motiveeri,? arutleb Orumaa. ?Räägitakse, et jäätmekäitlus on kallis. Jah, see on väga kallis, aga me ei saa sinna midagi parata; ainuke viis kulusid kokku hoida on jäätmekoguseid vähendada.?
Torma prügila juhataja Toomas Orumaa kutsub inimesi üles olema kultuursemad ja pöörama prügikaitlusega seotud eluvaldkondadele rohkem tähelepanu. ?Raha ei ole kõige tähtsam, suhtumine on kõige tähtsam,? ütleb Orumaa, kes loodab, et inimesed hakkavad keskkonnasõbralikumalt mõtlema.
JAANIKA KRESSA
