Kui Jõgeva maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste loodud Jõgevamaa Ühistranspordikeskus möödunud sügisel tegevust alustas, bussiliiklust kajastav andmebaas praktiliselt puudus. Omavalitsustes polnud jällegi ülevaadet sellest, millise graafiku järgi sõidavad bussid ühes või teises piirkonnas, kuidas on korraldatud õpilaste vedu.
?Meie asutuse üheks esimeseks tööks sai klaasist infotorude paigaldamine nendesse bussipeatustesse, kus see tehniliste tingimuste tõttu võimalik oli. Kokku tuleks infotorud panna ligikaudu kolmesajasse peatusse, kusjuures praegu on need olemas kahes kolmandikus peatustest. Torudele on märgitud liinide nimetused, busside väljumisajad, ajavahemik, mil liin käigus on, liini number ja liini liik: maakonnasisene või kaugliin. Nii oleme jaganud teavet ka kaugliinidest, mis tegelikult peaks olema bussifirmade kohustus. Et aga väljaspool Jõgevamaad tegutsevad bussifirmad sõidugraafikutes pidevalt ümberkorraldusi teevad, tuleb ka ühistranspordikeskusel sageli teemakohast infot vahetada. Infotorusid kaunistab Jõgevamaa logo ja tunnuslause. Peatuskohtade määramine GPS-iga annab võimaluse kanda need elektroonsele kaardile. Infotorude ülesseadmise töö võimaldas bussiliiklusega seonduva kohta terviklikku infot saada. Tallinna-Tartu maanteel ja ka Piibe maantee remonditud osal Kaarepere-Jõgeva teelõigul on enamasti peatused tähistatud, varustatud istepinkide ja prügikastidega. Selgus aga, et mõneski paigas pole peatusesiltegi ja puuduvad ka istepingid bussiootajatele,” ütles MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus juhataja Heldur Lääne.
Tegevusvaldkond laieneb
Heldur Lääne märkis, et Ühistranspordikeskus pole Jõgevamaal ainus asutus, mis tegeleb vastava majandusvaldkonnaga. ?Me tahame hakata järk-järgult täitma järjest laiaulatuslikumaid ülesandeid, mis nõuab aga omajagu aega. Me tahame, et omavalitsuste koormus ühistranspordiga seotud probleemide lahendamisel väheneks.
Põhikohaga töötavad ühistranspordikeskuses juhataja Heldur Lääne ja peaspetsialist Feliks Hermann. Vajaduse korral kasutakse lepingulist tööjõudu. Keskuse tööruumid paiknevad maavalitsuse hoone kolmandal korrusel ja seal on võimalik korraldada arutelusid ja mõttevahetusi. Suure osa tööajast veedavad Heldur Lääne ja Feliks Hermann aga maakonnas ringsõitudel.
Algab töö õpilasliinidega
Heldur Lääne sõnul on nende suuremateks töödeks lähiajal peatuste tähistamine ja ootepaviljonide korrastamine. Kaasaegsetel siltidel on Jõgevamaa tunnuslause ja logo.
?Enne uue õppeaasta algust loome ühtse süsteemi õpilasliinide teenindamiseks. Mõne õpilasliini sõite doteerib riik, paljude liiklus on omavalitsuste pärusmaa. Selles töölõigus peab arvestama sellega, et logistika on võrdlemisi keeruline tegevusala.
Ühistranspordikeskus on valmis lahendusi otsima sellekski, et Jõgevamaa puuetega inimesi teenindaks pidevalt invabuss. Hooldusasutustel on invabussid küll olemas, kuid nõudlus vastava teenuse järele oleks tunduvalt suurem ja see peaks olema paindlikum. Oleme mõelnud, mida ette võtta siis, kui majandusliku ebatasuvuse tõttu lõpetavad töö kauplusautod. Kaugemate külade elanikud peavad jõudma nii kodulähedastesse poodidesse kui ka valla- või maakonnakeskuse kauplustesse. Tarvis oleks mõelda, kuidas siduda raudtee- ja bussiliiklus üheks tervikuks,” märkis Lääne. Meie maakond on pikemat aega muutumises ja arengus, seega on viimane aeg kaasajastada ka ühistransport.
JAAN LUKAS
