Võisiku hooldekodu pakub varju maailma eest

Võisiku hooldekodu direktor Toivo Ilves oskab oma juhitava asutuse pikka ajalugu väärtustada. Hooldekodu hooldus- ja meditsiiniosakonna renoveeritud ruumide avamise piduliku tseremoonia vedamise usaldas ta muusikaterapeut Eiko Kuusikule, kelle esituses kõlas kõige esmalt sissejuhatuseks loomulikult katkend Jaan Krossi ?Keisri hullust?.

 Vaevarohke tee

Eiko Kuusiku juhendusel tegutseb hooldekodus ka ansambel ?Meka?, mis nime saanud osalejate nimede esimestest tähtedest. Kuusiku sõnul on nimi mitmetähenduslik, sest tee Mekasse on vaevarohke. ?Varju maailma eest,? laulis pikajuukseline neiu Doris Kareva sõnadele tehtud laulu ja täitis kuulajate hinged sõnulseletamatu kurbusega.

EELK Põltsamaa koguduse õpetaja Markus Haamer võrdles Võisiku hooldekodu lakmuspaberiga, mis näitab, kui hästi ühiskond armastada oskab. Haamer tunnistas, et tal on varem alati olnud kurb Võisikul käia, sest liiga suur on olnud kontrast moodsate büroohoonete ja kaubanduskeskuste ning Võisiku hooldekodu vahel. 

?Nüüd on vana maja saanud uue sisu, seda on hoole ja armastusega muudetud, et selles paigas oleks parem olla. Mitte sisu pole oluline, vaid et see saaks ka täidetud inimestega ja armastusega. Täna tahame anda sellele paigale veelgi lisaväärtust, et see maja ja see paik oleks täidetud ka Jumala ligiolekuga. Täna tunneme, et armastus on jõudnud ka siia,? tõdes Haamer.

Vaimulik rõhutas jagamise tähtsust ja kinnitas, et elus võib sageli juhtuda, et kui jagada neile, kes ei suuda samaga vastata, kui vastuarmastus ei tule sealt, kuhu on jagatud, saabub tasu hoopis Jumalalt.

Sotsiaalminister Jaak Aab nimetas hoolekandetöötajaid meie aja kangelasteks ja lubas, et järgmisel aastal tõusevad nende palgad 25%.

?Saabunud on murdehetk ? riik pöörab lõpuks nägu ka hoolekande poole,? rõõmustas Aab. Minister käis välja sellegi lubaduse, et hädavajalikud tööd saavad Võisikul kindlasti lähiajal tehtud ka kolmanda hoone puhul.

Jõgevamaalt Riigikokku valitud Mai Treial, Marika Tuus ja Margi Ein rõõmustasid, et ometi on kokku saanud nii majanduslik kui sotsiaalne pool, kuid panid ka südamele, et vaid osa Võisiku elanikest on saanud uue kodu ja vajadus edasi tegutseda on suur.

Avamispidustusele palutud külalistele pakuti kehakinnituseks suppi kolmest pajast. Kahte neist proovisid ka Vooremaa esindajad ja supp oli hea. ?See meie köögist küll pärit pole,? jäi kõrvu kellegi repliik, kuid saa siis  Võisikul aru, oli see nüüd nali või mis.

?Võisiku mõisahoones avati “Vanurite ja nõdrameelsete varjupaik? 25 hoolealusele 1925. aastal. 1961. aastal tõusis klientide arv 325-ni, 1982. aastal küündis nende koguarv 530-ni. Praegu on siin elanikke 350 ja neile osutatakse psüühiliste erivajadustega inimestele suunitletud riiklikke hoolekandeteenuseid,? rääkis direktor Ilves ise pärast hooldekodu uue tiiva pidulikku lindi läbilõikamist.

Ilves tänas rahastajaid, ehitajaid ja üldse kõiki kohaletulnud tegelasi, kuid kõige enam tõstis ta tänumeeles esile oma kolleege – hooldekodu 160 töötajat.

Hooldekodu hoolekogu esimehe Monika Aasa sõnul oli  2005 kui juubeliaasta hooldekodule eriti oluline. Pidulikult tähistada saab mulluseid sündmusi alles nüüd. Hooldekodul on oma embleem, võilill, mille kohta Eesti Heraldika Selts on öelnud, et kuigi võilille peetakse umbrohuks, on see tegelikult hoopis päikese ja elujõu sümbol.    

Kahes hoones renoveeriti kokku ligi 2000 ruutmeetrit. Projekteeris ARC Projekt, arhitekt oli Jaak Reinula, remondi- ja renoveerimistöid tegi OÜ Inviset. Tööde maksumus ulatus kokku 5,18 miljoni kroonini, sellest 4,17 miljonit krooni eraldas Sotsiaalministeerium. Üle miljoni krooni tuli hooldekodu enda eelarvest. Hollandi Kesk- ja Ida-Euroopa Fondide Ühendus toetas projekti 413 000 krooniga.

Hollandi Fondi esindaja Valter Parve avaldas lootust, et välismaalt tuleva toetusraha kõrvale hakkab lähitulevikus laekuma ka kohalik raha. Parve sõnul on Jõgevamaa arengut vaadates Kalevipoja jõudu juba tunda, jääb vaid loota, et kuninglik väärikus ka järele jõuab. Nädala pärast saavad kokku Jõgevamaa ettevõtjad. Kolmepoolne koostöö Eesti riigi, välisabi ja kohalike tegijate vahel võib alata.