Vooremaa Teede juht Aivar Aigro: raskused karastavad teehooldajaid

Jõgevamaal riigiteede hooldamisega tegeleva aktsiaseltsi Vooremaa Teed juhataja Aivar Aigro hinnangul on raskused ja nende ületamine ettevõtte juhile ning töötajatele karastuseks.

 

Kui palju viimase kolme-nelja päeva jooksul magada olete saanud?

Kuigi nendel päevadel on pinget ja stressi jätkunud, olen magada ikka saanud. Ilma välja puhkamata veavad ju ka tööasjad sageli viltu.

Kui jõudis kohale informatsioon peatsest lumesajust ja tormist, kas kutsusite kokku ka operatiivnõupidamise, et kriisiolukorras tegutsemine läbi mõelda?

Operatiivset nõupidamist ei korraldanud. Aktsiaseltsis Vooremaa Teed töötavad suurte kogemustega teemeistrid, meistrid ja hooldetehnika juhid, kes kõik teavad, kuidas antud olukorras tegutseda. Nii hooldustehnika kui ka mehed olid tööks valmis.

Hooldetööde tegemist juhib valvemeister. Oma töös juhindume talvistest seisundinõuetest. Kõigepealt tehakse tööd põhimaanteedel, siis tugimaanteedel, järgmisena tähtsamatel kõrvalmaanteedel ja lõpuks järelejäänud kõrvalmaanteedel. Igale seisunditasemele on antud hooldetsükli aeg, mille jooksul tuleb tagada teele antud tasemenõuded.    

Mäletate, millal viimati Jõgevamaal nii suur lumeuputus oli?

Lumeuputus oli ka eelmise aasta märtsis. Üht suuremat  lumeuputust mäletan aga enda meelest  1986. aastast,  kui Tallinna-Tartu maantee oli Adavere tuuliku juures läbimatu. Tavaliselt on ikka igal aastal üks korralik lumetuisk.

Maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus on intervjuus rahvusringhäälingule  tunnistanud, et äärmuslikes olukordades napib meil kahjuks teehooldustehnikat. Kui palju on Vooremaa Teedel tehnikat ja kas seda on piisavalt?

Tavaolukorras töötamiseks  on aktsiaseltsil Vooremaa Teed tehnika olemas. Eriolukordade ajal on vaja ka lisatehnikat, selleks palume abi  teistelt teedefirmadelt ja põllumajandusettevõtetelt. Meil on alati olnud hea koostöö firmadega Merelen, Moreen, Pajusi ABF ja Õnne Piimakarjatalu ning nende juhtide Ain Viigi, Juss Maureri, Lembit Paali ja Mati Kiviga.

Prioriteet on lahti hoida üleriigilise tähtsusega teed. Millised need konkreetselt Jõgeva maakonnas on?

Jõgeva maakonnas on kolmas talvine seisundinõue Tallinna-Tartu, Jõhvi-Tartu ja Piibe maantee Õuna ristist kuni Tartu maakonna piirini.

Mis saab kohaliku tähtsusega teedest? Näiteks Jõgeva-Puurmani tee korrashoiu kohta on toimetusele tulnud palju pretensioone, ka on kohalikud ettevõtjad maavanemaga kohtumisel avaldanud arvamust, et seda teed ei suudeta kuidagi korras hoida. Mis põhjusel?

Puurmani-Jõgeva tee on esimene talvine seisunditase. Vooremaa Teed on hoidnud tee vastavalt ette antud seisundinõuetele. See on tähtis tee ja teeme Tartu Teedevalitsusele ettepaneku viia see  üle teisele seisunditasemele. Väga hea, et ka piirkonna ettevõtjad kohtumisel maavanemaga teemuredest märku andsid. Nüüdisaegsed ja turvalised infrastruktuurid on üheks eduka majandustegevuse võtmeks.

Kas kodanikud on ka otse Vooremaa Teedesse pöördunud, missuguste probleemidega ja missuguste teelõikudega on kurtmised seotud?

Viimastel päevadel on mitmedki inimesed oma muredega meie ettevõttesse pöördunud, mis on ka igati mõistetav. Ennekõike küsitakse, millal jõutakse lahti lükata kõrvalteed.

Kuidas sai esmaspäeval nii juhtuda, et lapsed toodi osades kohtades hommikul küll kooli, kuid õhtul enam tagasi ei viidud, sest teed olid väga täis tuisanud? Kui palju Vooremaa Teed suhtlevad bussifirmadega? Kas on võimalik lapsed ka nii koolist koju viia, et lumesahk sõidab ees ja buss järel?

Esmaspäeva hommikuks olime jõudnud enamiku teid, mida läbivad bussiliinid, lahti lükata. Enne lõunat algas uus lumesadu ja tuisk, mis teed jälle läbitamatuteks muutis. Kui bussifirmad helistavad ja küsivad informatsiooni,  siis me selle info anname. Suure tuisu ajal muutuvad aga sõiduolud minutitega ja me anname soovitusi, kuhu pole mõtet sõita, sest tee võib olla täis tuisanud. Koolid võiks arvestada hetkeolukorraga ja kui on antud tuisuhoiatus, võiks lastele vaba päeva anda nagu mujal riikides.

Kui torm ja tuisk kestsid kaks päeva, siis kauplused ei saanud mõnel pool kolm päeva värsket leiba ja piima. Kas peate seda olukorda normaalseks? Kuidas on võimalik, et kahe-kolme päeva jooksul ei suudeta lahti hoida näiteks Jõgeva-Mustvee maanteed, mis pole ometi maakonnas kõrvaltee?

Meie andmetel oli Jõgeva-Mustvee maantee  sõidetav. Kui kellelgi on teistsuguseid andmeid, võiks sellest Vooremaa Teedele teada anda, teave Jõgevamaa elanikelt on meile väga oluline. 24 tundi ööpäevas võib helistada Jõgevamaa Maanteeinfo telefonile 507 69 08.

Siseminister Jüri Pihl on rahvusringhäälingus tunnistanud, et täit ülevaadet riigis toimuvast meil ikka pole. Kas Vooremaa Teedel  oli tormipäevade ajal ülevaade Jõgevamaa teede seisust või teid hooldaval ettevõttel ei peagi seda olema?

Meil oli teede sõidetavuse kohta ülevaade, sest sellise info valdamine on meie tööks hädavajalik.

Kui palju on Teil isiklikult keerulistes olukordades otsustamisõigust teehooldustööde korraldamisel ja kellele kõige otsesemalt allute, kas Tartu Teedevalitsuse juhatajale?

Meie töö on hooldada Jõgeva maakonnas riigimaanteid. Vooremaa Teed on aktsiaselts ja juhtorganiks on nõukogu.

Võib olla olnuks ausam pühapäeva õhtul eriolukord välja kuulutada ja vastavalt sellele ka tegutseda? Miks seda siiski ei tehtud? Kes seda otsustama peaks?

23. novembril kuulutas Tartu Teedevalitsuse juhataja Kuno Männik välja raskete ilmaolude seisukorra Jõgeva ja Tartu maakonnas ning tühistas selle 26. novembril. Eriolukorra puhul tasemenõuded ei kehti ja hoitakse sõidetavad ainult pea- ja tugimaanteed. See info edastati ka maanteeinfokeskusse, kelle ülesandeks on üldsuse informeerimine.

Kas suhtlesite ka Eestimaa teiste teedefirmadega ja vahetasite kogemusi töö korraldamiseks?

Tõepoolest, suhtlesime kogu aeg ja vahetasime infot ja kogemusi.

Teatud mõttes on selline lumesadu ja tuisk teedefirmale ka eneseteostusprooviks, et kuidas suudetakse keerulises olukorras oma ülesandeid täita. Kas firma juhile lisab see ka nii-öelda positiivset  adrenaliini verre?

Alati on hea tunne, kui saad inimestele head teha. Loomulikult on raskused ja nende ületamine ka ettevõtte juhile ja töötajatele karastuseks.

Halbade ilmastikutingimuste ajal tasuks inimestel tähelepanelikult jälgida ajakirjanduses avaldatavaid prognoose ja neid arvestada ning püüda vältida liikumist, mis tingimata vajalik pole. Oma ohutuse eest tuleb igaühel ka ise hoolt kanda.

Lume sulamisel tekib libedus. Kuidas on Vooremaa teed  selleks valmis?

Liiv, sool ja peenkillustik on libedusetõrjeks varutud ja loodame sellega toime tulla.

iii

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus