Iga omavalitsuse investeeringute tegemise aluseks on arengukava. Nii näeb ette seadus ja nii ka üldiselt on. Arengukava peaks olema dokument, kus kirjas, millised on omavalitsuse territooriumil vajalikud investeeringud. Arengukava toetub eeldusele, et valla või linna arengueeldused ja vajadused on korralikult teaduslikku metoodikat kasutades läbi analüüsitud ja ka kogukondliku kokkuleppega kaetud.
Kokkulepe peaks olema erakondadeülene
Arengukavaga käib kaasas finantsplaan, kus kirjas, palju eelistuste elluviimine maksab ja kust vajalik raha tuleb. Selline kokkulepe peaks olema erakondadeülene ja sõltumatu valimistulemustest. Kui ikka arengukavas on kirjas, et omavalitsuse jaoks on tähtsaimad objektid koolimaja, teed ja ettevõtluse arendamiseks vajalikud infrastruktuurid, siis ei saa ka juhtida, et pelgalt laulukoori juhataja vallavanemaks saamisel, hakatakse ehitama pompöösset laululava, mille vajadus kaheldav, seda enam, et kümne kilomeetri kaugusel maakonnalinnas on laululava olemas.
Omavalitsuste investeerimiseelistused on mõistlik siduda veel teisegi põhimõttega. Iga eelarvekroon, mis pealegi tihti ja eriti suuremate investeeringute puhul laenata tuleb, peaks endaga kaasa tõmbama veel mitu krooni mujalt tulevat raha, tulgu see siis riigi investeeringutest või edukaks osutunud projektikirjutamise tulemusena.
Omal kohal on projektid, kus lisaks omafinantseeringule kaasatakse ka erakapitali. Sellisel moel on mitmel pool Eestis ehitatud näiteks reisijateveo keskusi. Moodsa nimega PPP (i.k. public private partnership) nimetatakse võimalust, kus erakapital panustab kokkuleppel omavalitsusega mingi avaliku funktsiooni täitmiseks, saades vastutasuks võimaluse äri ajada ja kasumit teenida. Kui avalikud huvid ei kannata, pole selles midagi halba.
Investeeringuvõimet suurendab ühistegevus. Selle heaks näiteks on omavalitsuste poolt moodustatavad ühised ettevõtted veemajanduse korrastamiseks, et vastu võtta kümnetesse ja sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuvaid Euroopa Liidu investeeringuid veemajanduse korrastamiseks, millest saavad kasu kõik. Ühised mittetulundusühingud jäätmemajanduse korraldamiseks võimaldavad jäätmevedaja leidmiseks korraldada ühiseid hankeid ja hoiavad nii teenuse hinna inimestele odavama.
Iga projektiga kaasneb vastutus
Paraku kurdetakse ikka, et omavalitsuste võimekus investeerida on madal. Kui leitaksegi projektikirjutaja, siis omaosaluseks enam raha ei jätku. On ka avaldatud arvamust, et riik võiks omaosaluse omavalitsuste eest täies ulatuses tasuda. Seda ei saa siiski lugeda heaks mõtteks. Iga projektiga kaasneb vastutus ja kui omaosalust üldse pole, siis võib vastutuse määr olematuks muutuda.
JAANUS TAMKIVI,
Reformierakonna fraktsiooni esimees Riigikogus
