Igal aastal harilikult juunikuus kohtuvad muusikakoolide direktorid üle Eesti kusagil eri paigas. Tänavu veedeti kaks päeva Jõgevamaal Voorel. Nagu ikka, vaadati koos tagasi möödunud õppeaastale ja seati tulevikusihte. Esimene päev kulus senitehtu analüüsimisele ja kokkuvõtete tegemisele ning ees seisva õppeaasta töösuundade arutamisele. Teisel päeval jaguneti viide töögruppi ning üritati vaadata juba kümnekonna aasta peale ette.
Igal oma eripära
Kokku on üle Eesti kaheksakümmend neli muusikakooli, mis asuvad nii suuremates ja väiksemates linnades kui ka rohkem ja vähem asustatud maakohtades. Seetõttu erinevad koolid üksteisest õpilaste arvu ja asukoha poolest võrdlemisi palju. Sellest tingituna on ka muusikakoolide osa kohalikus kultuurielus suhteliselt erinev. Mida väiksemas paigas kool asub, seda kesksem koht on tal ka oma paikkonna muusikaelus. Kui näiteks pealinnas tegelevad kontsertide ja muude muusikaürituste korraldamisega suured kontserdiorganisatsioonid, siis väiksemas paigas kujutab kohaliku muusikaelu keskust just muusikakool. Õpetajatel on enamasti ka kultuurielus oluline osa ning muusikakoolide esinejaid oodatakse sisustama erinevaid tähtsündmusi. Erinevustele vaatamata on koolide põhisuund ikka ühesugune ? eelkõige heal tasemel muusikalise algõpetuse andmine. Kuhu liigutakse ja milline on Eestimaa muusikakoolide tähendus ning osa eesti muusikakultuuris lähemas tulevikus, ennekõike selle üle Voorel mõtteid mõlgutatigi.
Ülevaateid tehti muusikakoolide tegevusest äsja selja taha jäänud õppeaastal, samuti võeti kokku Eesti Muusikakoolide Liidu tegemised, millest andis aru juhatuse esimees Urvi Haasma, kes on Viimsi muusikakooli direktor. Et kalendri- ja õppeaasta on teatavasti üksjagu erinevad, jõuti eelseisva õppeaasta mõtetega juba 2007. aasta kevadesse välja. Huvitava statistika Eesti muusikakoolide andmetel nii õpilaste, õpetajate, õpetatavate pillide, suundade jms kohta oli koostanud juhatuse liige ning Türi muusikakooli direktor Silja Aavik. Nii saadi ilmekas ülevaate sellest, kuidas elu eri piirkondades kujunenud on ja mida huvitavat kusagil tehakse.
Üksikasjalikuma arutelu tingisid just probleemid ja valupunktid seoses kavandatava uue huvikoolide seaduse eelnõu väljatöötamisega.
Huviringist ei piisa
Millisena nähakse eesti muusikakoole ja muusikaelu üldse kümne aasta pärast, seda vaeti viies töögrupis. Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse liikmena juhtis ühte töögruppi Põltsamaa muusikakooli direktor Anne Kaus. Selles grupis oli esindajaid üksteisest kaugel asuvatest ja võimaluste ning suuruse poolest väga erinevatest koolidest nagu Nõmme, Võru, Orissaare.
Kui üritada muusikakoolide direktorite nägemust lühidalt sõnastada, siis nähakse lähemal kümnel aastal koole eelkõige säilitamas põhilist joont, mis tähendab, et antava muusikalise alushariduse pinnalt oleks võimalik jätkata ka tulevaste professionaalide kujundamist. Ainult huviringide tasemest selleks ei piisa. Kõik see ei tähenda, et muusikakoolid peaksid jääma rangelt konservatiivseteks, arvestamata laste ja vanemate soove ning elu vajadusi. Ent nagu leiab Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimees Urvi Haasma: “Need, kes kümne-viieteistkümne aasta pärast kujundavad eesti muusikaelu, õpivad praegu koolis. Peame juba nüüd mõtlema sellele, kas tahame, et meie kultuuri ja muusikat hakkavad edasi viima eestlased või mängivad näiteks ERSOs aastate pärast portugallased, hispaanlased jt.”
VAIKE KÄOSAAR
