Mida ütleksite Psühhiaatria Aastakongressi kui ülemaailmse teadusfoorumi üldiseks iseloomustamiseks?
Aastakongress on traditsiooniline psühhiaatrite kokkusaamine. Tänavusest kongressist, mis kestis 18. kuni 26. maini, võttis osa 36 000 psühhiaatrit mitmetest riikidest. Peaesinemispaigaks oli Toronto Convention North Centres, sümpoosiumid toimusid ka esindushotellides. Programm oli äärmiselt pingeline, tööpäevad kestsid hommiku kella seitsmest õhtu kella kümneni. Olen lähiajal osalenud mitmetel kõrgetasemelistel ja rahvusvahelistel psühhiaatrite nõupidamistel: Nizzas, Dublinis ja Davoisis. Toronto kongress oli käsitlevate teemade valiku ja ettevalmistamise poolest väga põhjalik ja esinduslik teadusüritus.
Ettekanded ja arutelud kajastasid psühhiaatria erinevaid valdkondi: skisofreeniat, bipolaarseid häireid, alkoholismi. Käsitleti ka uusi psühhotroopseid aineid ning nende ainevahetust ajus.
Milline tundub Teile psühhiaatria areng kongressil käsitletud probleemide põhjal ja kas saite teada ka lausa üllatavaid meditsiiniuudiseid?
Psühhiaatria areneb äärmiselt kiiresti. Depressioonide ravimiseks ja aju stimuleerimiseks kasutatakse juba nn VNS-impulssravi, mille käigus viiakse kaelapiirkonda elektroodid. Kuulsa Austria psühhiaatri Sigmund Freudi meetodeid püütakse aga ühendada nüüdisaegsete uuringumeetoditega.
Kes maailma kuulsamatest psühhiaatritest kongressil osales?
Üks autoriteetsemaid oli kindlasti Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsiooni president Steven S. Sharfstein. Kõige põhjalikumateks ja sisukamateks peangi Ameerika Ühendriikide ja Inglismaa juhtivate kõrgkoolide õppejõudude-teadlaste ettekandeid.
Milline paistab aastakongressi vaatenurgast psühhiaatria areng Eestis?
Minul kui Tartu Ülikooli vilistlasel oli rõõm kuulda, et maailmas on endiselt kasutusel psühhiaatria klassifikatsioon, mille autor on moodsa psühhiaatria isa, meie ülikoolis aastail 1886-1891 töötanud Emil Krepelin.
Kongressil teemaks olnud probleemistik ja uued teooriad jõuavad aga Eesti meditsiiniringkondadesse hilinemisega, mis mõistagi murelikuks teeb.
Olite kongressil ainus eesti rahvusest arst Kuidas osalemine võimalikuks sai?
Nagu ka teiste Soome psühhiaatrite osalemiskulud, mis oli 4000 eurot ehk 60 000 Eesti krooni, maksis kinni Helsingi linnapea isiklikult. Tema missiooniks oli toetada Soome psühhiaatrite osalemist maailmatasemel foorumil. Teiste maade arstid osalesid kongressil peamiselt ravimifirmade toetusel.
Millised olid Teie kui looduse-, ajaloo- ja kultuurihuvilise inimese kõige suuremad elamused Kanadas?
Ringivaatamiseks jäi aega suhteliselt vähe. Suurima elamuse sain aga ekskursioonist Niagara kose juurde ja 447 meetri kõrgusesse Toronto vaatetorni.
Kuidas kommenteerite seda, et olete nüüd nii psühhiaater kui ka psühhoterapeut?
Psühhiaatrina olen töötanud alates seitsmekümnendate aastate keskpaigast. Et täiendasin end aga Tampere Ülikoolis ja lõpetasin ka Ben Furmani Teraapiainstituudi, sain õiguse tegutseda psühhoterapeudina. Vastava kvalifikatsiooni omandamiseks kulus kokku kaheksa aastat.
JAAN LUKAS
