See nõue kehtib aga vaid neile, kelle suhtes on maavanem allkirjastanud maa erastamise korralduse enne eelmise aasta 27. novembrit. Need erastajad, kelle osas maavanem on erastamise korralduse vastu võtnud alates 27. novembrist 2005, peavad maa ostu-müügilepingu sõlmima kolme kuu jooksul korralduse allakirjutamise päevast arvates.
Jõgevamaal on neid juriidilisi ja füüsilisi isikuid, kellele on 27. juuni tähtajaks, tänase seisuga 313, ütles eile Vooremaale Jõgeva maavalitsuse maaosakonna juhataja Mati Puusepp.
Võrdluseks: Harju maavalitsuse maaosakonna juhataja Jaan Mark kinnitas Postimehele, et Harjumaal on praegu maa ostueesõigusega erastamise leping sõlmimata 35 juriidilisel ja 145 füüsilisel isikul.Tartu maavalitsuse maaosakonna juht Tiit Kubri sõnul oli möödunud nädalal Tartumaal inimesi, keda 27. juunil kukkuv tähtaeg puudutab, 748. See arv on nüüdseks tema sõnul sajakonna võrra vähenenud.
Kui 27. juuniks ei jõuta siiski lepingut sõlmida, tuleb Kubri sõnul kirjutada maavanemale avaldus, milles tuleb selgitada, miks on leping jäänud tähtaegselt sõlmimata. Kui leping on jäänud mõjuval põhjusel sõlmimata, saab seda ka hiljem teha, vahendab Postimees.
Jõgeva maavalitsuse juhataja Mati Puusepp ütles Vooremaale, et 27. juunini on 13 tööpäeva ning see tähendab, et iga päev oleks vaja sõlmida keskmiselt 24 lepingut, mida ka ideaalis ei juhtu. Arvata võib, et suur osa ei reageeri ka mitmele meeldtetuletusele, arvas Puusepp.
Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Jaanus Marrandi ütles Postimehele, et riigikogul ei ole kavas erastamise tähtaega edasi lükata, sest maade erastamist on niigi põhjendamatult venitatud. Need, kes ei ilmu välja ega võta maavalitsusega ühendust, peavad leppima Marrandi sõnul asjaoluga, et maa läheb riigile. “Inimesed peavad nüüd otsustama, kas nad tahavad maad või ei taha,” rõhutas Marrandi.
Kokku on Eestis umbes 15 000 inimest ja firmat, kellel on erastamine lõpuni viimata.
JÜRI LEESMENT
