Õppurite tehtud kuldnokapuurid said kingituseks 257 kutsehariduse alasest foorumist osavõtnut. ?Ehituseriala õpilased valmistasid kuuselaudadest kuldnokapuurid laboripraktikal õpetaja Ivar Viksi juhendamisel. Korrektsust ja täpsust nõudvaks tööks kulus mitmeid tunde, omandati kogemusi puidutöö alal. Linnupuure on meie koolis ka varem valmistatud, kuid konkreetse partii valmistajatele oli see esimene sellelaadne töö,” rääkis Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli täiskasvanute täiend- ja ümberõppeosakonna juhataja Mart Vahesoo, kes on koolijuht Viive Kibena puhkuse ajal ühtlasi direktori kohusetäitja.
Kõik, kellele kuldnokapuurid kingiti, said Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolist kaasa ka kirja, millel on lugeda, et Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli eesmärk puuri kinkimisel on anda kutseharidusesõpradele positiivseid loodusemotsioone, mida võimaldab värskes õhus viibimine ja lindude eest hoolitsemine.
?Sügiseks ootame igalt kingituse saajalt infot selle kohta, kuhu puurid üles pandi. Esimene tagasiside on aga juba olemas. Nimelt, kui konverentsil osalejad Tallinnas bussist, linnupuurid kaenlas, väljusid, küsisid uudishimulikud inimesed nendelt, kus linnupuurid meisterdatud on ja kas neid ka osta saab,” rääkis Mart Vahesoo.
Kuldnokapuuriga kaasa antud kirjas tutvustatakse aga põgusalt ka kuldnokka (Sturnus vulgaris) ennast. Muu hulgas on loetletud selle linnu rahvapärased nimed: rästas, türgi varblane, puurivarblane, mustmats, tulilind, kullalind, rootsvarblane, rootsvilistaja ja teomees. Ühtlasi on märgitud, et viimase kahekümne aasta vältel on Eestis kuldnokkade arvukus tugevasti vähenenud ja praegu pesitseb meil 20 000 kuni 50 000 paari.
JAAN LUKAS
