Kui tänaseks on üle-eestilisi laste murdelaulu ja -luulepäevi erinevates Eestimaa paikades korraldatud kokku kaheteistkümnel korral, siis kümnel neist on osalenud meie maakonna esindajatena Lustivere kooli lapsed eesotsas kooli emakeeleõpetaja ja direktori Malle Tuuriga.
Igal kandil oma lood
“Eriti meeldivad on need kokkusaamised sellepärast, et pole võistlust paremate kohtade peale. Tutvustatakse üksteisele oma kodukandi murret, mänge, tantse, rahvalaule ja ümbruskonna huviväärsemaid paiku,” ütles Malle Tuur ning tunnistas, et nende kool on alati seesugustel üritustel osalemise võimalusest kinni haaranud. Kui mõnes maakonnas korraldatakse kuuldavasti üle-eestilistele laste murdelaulu ja -luule päevadele pääsemiseks konkursse, siis Jõgevamaalt pole seni peale lustiverelaste osaleda soovijaid olnudki. Koolis ollakse aga asjaga juba sedavõrd harjutud, et direktori sõnul oleks päris kahju, kui nendele päevadele enam minna ei saaks ning ettevalmistamise vaeva pole paljuks peetud.
Tänavustel laste murdelaulu ja -luule päevadel osales üle Eesti kokku üheksateist gruppi 380 lapsega. Lustivere koolist sõitis Harglasse kuusteist last koos direktor Malle Tuuriga, kes ka kava kokku seadis, ning muusikaõpetaja Sirje Pääslane. Enamik lastest olid seitsmendast klassist ning peaaegu samas koosseisus, kes läinud suvel Riias ESTO-päevadelgi käisid.
Traditsiooni kohaselt saadeti esimene õhtu mööda simmanil, kus iga grupp pidi esitama loitsu Maaemale. Just niimoodi ja selles murdes, kust keegi pärit. Lisaks sellele organiseerisid kõik grupid ka mänge, mida siis teistele õpetati. Ettevalmistatud kavadega esineti aga järgmise päeva õhtul. Lustivere kooli kava kandis nime “Kui minu vanavanavanaema oli veel Mann”. Peale omakandi laste laulu- ja ringmängude ning liisusalmide tutvustamise sisaldas see ka lavastust Kaavere külast pärit muistendi põhjal. Kontsert, kus kõik grupid kavasid oma murdes esitasid, oli aga ühtekokku huvitav ja väga ilus.
Kasulik ja meeldiv
Kui juba sõit nii kaugele ette võetud sai, siis kasutati esimesel päeval ühtlasi võimalust ja tehti ära klassiekskursioon Tõravere observatooriumi ning Sangaste lossi.
Võõrustaja Hargla kool, kus õpilasi on 70 – 80 ringis, jättis kõigile hubase ja koduse mulje. Mujalt tulnud koolide lapsi võtsid vastu õpilastest giidid, keda omakeskis kutsuti kuraatoriteks. Igaüks neist tegeles temale usaldatud grupiga ka järgnevatel päevadel ning tundus, et saadi suurepäraselt hakkama. “Meie giid oli nääpsuke kuuenda klassi tüdruk. See, kuidas ta meile ümbruskonnas tehtud ekskursioonil seletusi jagas, oli lausa hämmastav ? justkui väljaõppinud pärisgiid. Ja lapsed kuulasid teda huviga ning täielikus vaikuses,” ei olnud Malle Tuur kiitusega kitsi. Noorte giidide juhatusel vaadati Hargla kandi huviväärsusi ning käidi ka Mõniste muuseumis. Kuulsas Metsavenna talus Vastse-Roosas võtsid aga noortelt giididelt järje üle juba pärisgiidid.
Saabumisele järgnevat päeva alustati jumalateenistusega Hargla kirikus, kus õpetaja mõistagi jutluse kohalikus murdes pidas. Paduvihma tõttu jäi aga plaanis olnud osaliste rongkäik kahjuks ära.
Pärast kavade esitlust said lapsed lustida koos ansambliga Karupojad. Juhendajad arutasid aga samal ajal nõukojas, mis tänavustel murdelaulu ja -luule päevadel head oli ja mida edaspidi teisiti võiks teha. Järgmisel aastal kohtutakse ilmselt Virtsus.
VAIKE KÄOSAAR
