Jõgevalt pärit helilooja Alo Mattiisen saanuks tänavu 22. aprillil 45-aastaseks. Paraku lahkus ta kümme aastat tagasi, 30. mail 1996 meie seast. Kui senini on Jõgeval varalahkunud isamaalauliku mälestust jäädvustatud n-ö elavas vormis, st Jõgeva Gümnaasiumis korraldatavate Alo Mattiiseni muusikapäevade kaudu, siis nüüd jõuti linnavalitsuse eestvedamisel ka tema mälestuse materiaalsemas vormis jäädvustamiseni.
Esialgsest plaanist paigaldada mälestustahvel Alo sünnikodu seinale loobuti mitmel põhjusel ning otsustati muusikakooli kasuks: just sealt sai Alo muusikuna tuule tiibadesse ning pealegi on mälestustahvel kesklinnas peatänava ääres asuva hoone seinal paremini nähtav. Pronkstaiese autoriks on tuntud skulptor Aime Kuulbusch ning sellel on lisaks tekstile “Siin õppis 1969-1976 helilooja Alo Mattiisen” laulu “Eestlane olen ja eestlaseks jään” refrääni esimene takt.
“Alo Mattiisen kõneles rahvaga oma loomingu kaudu,” ütles mälestustahvli avamisel kultuuriminister Raivo Palmaru. “Ja see kõne oli võimas: tipphetkedel olid tema vestluspartneriteks 300 000 inimest Tallinnas lauluväljakul ja teist niisama palju raadiote juures. Tema kui helilooja roll oli pretsedenditu ? tema muusika aitas muuta rahva saatust.”
Minister märkis, et Alo Mattiiseni ja paljude teiste nimekate eesti muusikute elu- ja loomelood tõestavad, et muusikakoolid on väga olulised, mistõttu nende koolide võrku ja neis õppimise traditsiooni tuleb iga hinna eest hoida.
Ilus ja soliidne
Mälestustahvli avamisel viibisid ka Alo Mattiiseni lähedased: tütar Anna-Mariita Mattiisen, õde Ade Hintsov perega, elukaaslane Katri Varbola, samuti kauaaegne pinginaaber ja loomepartner Jüri Leesment, kunagine klassijuhataja, Jõgeva linna aukodanik Eino Veskis ja õpetaja muusikakooli päevilt Elvi Kotkas.
“Selline tähistus on päris ilus ja soliidne,” ütles Anna-Mariita Mattiisen. “Siin, muusikakooli seinal pääseb mälestustahvel tõesti paremini mõjule, kui kodumajal oleks pääsenud.”
Kultuuri- ja haridusküsimuste eest vastutava abilinnapea Kalmer Laini sõnul ongi Jõgeva tänavuse kultuuriaasta põhilisteks märksõnadeks Alo Mattiiseni 45. ja Betti Alveri 100. sünniaastapäev, aga ka 130 aasta möödumine raudtee jõudmisest Jõgevale. Samad sündmused kajastuvad siis ka mõistagi linnapäevade programmis.
“Linnapäevad aitavad tekitada linnakodanikes ühtekuuluvustunnet,” ütles Kalmer Lain. “Üks selline ühisüritus, millel pakutakse tegevust ja meelelahutust kõigile elanikkonna gruppidele, peab linnas aasta jooksul ikka olema.”
Küsimusele, kas linnapäevad aitavad kujundada ka linna mainet, vastas Kalmer Lain, et ületuleval aastal, mil tähistatakse Jõgeva linna 70. sünnipäeva, kavatsetakse tõepoolest rohkem mõelda ka mainekujunduse suunale, st Jõgeva üleriigilises plaanis tuntumaks tegemisele. Ka väliskülalisi tuleb siis kindlasti rohkem.
Kultuurselt ja sportlikult
Tänavuste linnapäevade ainsaks külalisdelegatsiooniks on Soome sõpruslinna Keuruu oma. Kohe linnapäevade ja Kesk-Eesti messi avamise järel saigi publik kuulda Keuruu kõrgetasemelise noorte keelpilliorkestri esinemist. Kahju ainult, et neil jaheda ilma ja vihmaohu tõttu vabaõhulava asemel kultuurikeskuse saalis tuli esineda: seal kippus messimelu nii musitseerimist kui ka muusika kuulamist segama.
Eile toimusid linna päevade raames veel Tipi ja Täpi juhitud lastepidu, rulavõistlus Jõgeva Skate Jam, pappautode ralli “Jõgeva Papp”, kivide-käbide-nägude maalimine, ajaloolised võistlusmängud, taidluskollektiivide esinemised ning noortepidu “Suveöö unenägu”.
Tänane hommik algab äratusmängudega eri linnaosades ning hommikukohvi joomise, sünnipäevatordi söömise ja paremate ettevõtjate autasustamisega linnavalitsuse ees. Sportlikest sündmustest toimuvad Põhjamaade meistrivõistlused maadluses, XVI Jõgeva kevadjooks, tänavakorvpalli turniir, maleturniir Jõgeva ?ahh, ratastoolisõit ning tänavahokimat? linnavõimu ja ettevõtjate vahel. Lisaks sellele saab linnarahvas osaleda ETV saate “Laulge kaasa!” avalikul lindistusel, jälgida kultuurikeskuse laste- ja noortekollektiivide kontserti, politsei ja päästeteenistuse demonstratsioonesinemist ja Marju Läniku kontserti. Kell 13.30 avatakse postkontoris aga koostöös Eesti Postiga aastaringselt tegutsev jõuluvana postkast. Päev lõpeb öötantsu- ja öölaulupeo, linna sünnipäeva ilutulestiku ja tantsumaratoniga.
Homme hommikul võtavad linnavolikogu esimees Ants Prii ja linnapea Viktor Svjatõ?ev vastu noorimaid linnakodanikke. Linnapäevad lõpevad kontsert-jumalateenistusega kiriklas. Pärast seda viivad bussid kõik soovijad mälestushetkedele Laiuse ja Siimusti kalmistule.
RIINA MÄGI
