Kuremaa lossi fuajees registreerisid konverentsile saabujaid Jõgeva maavalitsuse töötajad ja andsid neile suveniirkotid Jõgevamaad tutvustavate teatmike ja voldikutega. “Kiire on, päris kiire on,? lausus üks staabi liikmetest, rahvakultuuri spetsialist Pille Tutt. Peeglisaalis oli võimalik enne tõsiseid jutte tassike kohvi või teed rüübata. Meeleolu loomiseks mängis klaverit Feliks Herman.
Hea maakond
“Ma arvan, et tuleb asjalik konverents. Ise pean koos AS Põltsamaa Felix juhataja Anti Oravaga ettekande töögrupis Hea ettevõtluskeskkond, käsitleme ennekõike ettevõtluskeskkonda pikemaajalises perspektiivis,” lausus enne ettekannete algust SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Toomas Pajula.
Esimese ettekande pidas regionaalminister Jaan Õunapuu. “Praegu on jõudnud väga olulisse faasi ettevalmistused Euroopa Liidu programmidega perioodiks 2007 kuni 2013. Varsti valmivad Euroopa Liidu struktuurfondide rakenduskavade esmaversioonid,? ütles ta. Minister märkis, et omavalitsuste KOIT-kavast on eraldatud raha ennekõike haridusele. 75 protsenti vastavast rahast said koolid ja lasteaiad. Saades inspiratsiooni konverentsi pealkirjast “Jõgevamaa – Hea maakond”, ütles Jaan Õunapuu, et heaks maakonnaks on võimalik saada igal Eesti maakonnal, kus elavad energilised ja ettevõtlikud inimesed
Arengukonverentsi korraldamise idee algataja maavanem Aivar Kokk käsitles oma ettekandes Jõgevamaa elu edendamiseks ellu rakendatud projekte. Ta märkis, et üle-eestilist huvi on tekitanud Kesk-Peipsi sadamate projekt, mis jõudnud juba järgmisse arengufaasi. “Kuigi Mustvees pole veel kaasaegset sadamat, on paljud jahiomanikud hakanud juba huvi tundma, kuidas oleks võimalik Mustvees oma jahile koht leida.?
Mustvee linnapea Gennadi Kulkov oli tulnud konverentsile koos Venemaa konsuliga Tartus Aleksander Mamajeviga. “Ma pole Kuremaal juhuslikult. Diplomaat peab tundma õppima erinevaid piirkondi riigis, kus ta töötab. Ennekõike pakkusid mulle konverentsil huvi majandusprobleemid,? ütles Mamajev.
Aleksander Mamajeviga kohtus konverentsil ka endine Jõgeva maavanem, tänane ettevõtja Priit Saksing, kes rääkis diplomaadile firmast ISCG, mis tegeleb Venemaa loodeosast graniidi ja marmori maaletoomisega.
Jõgeva Maaparandusbüroo juhataja Ilmar Tupits rääkis, et teada huvitab arengukonverentsil ennekõike Via Hanseatica teema, mis on oluline selleks, et veelgi suureneks huvi Jõgevamaa kui turismipiirkonna vastu.
Kolm töögruppi
Arutleti ettevõtlusega seonduva üle ning uuriti, kuidas teha nii, et ettevõtjal oleks võimalikult hea tegutseda, ja ka seda, millistes valdkondades saab avalik sektor olla usaldusväärne partner.
Räägiti raudteetranspordist ja riigi nägemusest selle valdkonna arendamisel.
Konverentsil ei peetud mitte ainult ettekandeid, registreerunutel oli võimalik võtta osa ka kolme töögrupi tegevusest. Esimeses töögrupis arutati haridusteemadel ja töögrupp kandis nime ?Hea kool?. Otsiti vastust küsimusele, kuidas anda Jõgevamaa koolilastele parim võimalik haridus. Sel teemal pidasid ettekanded haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning Soome Järvenpää linnavalitsuse ja keskkooli juhid.
Töögruppi juhtisid Saare vallavanem Jüri Morozov ja maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Heiki Sildnik. SA Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdder osales konverentsil selles töögrupis. “Haridus on ikka kõige alus ja seetõttu mind kooliasjad huvitavadki. Olen ka veendunud, et mida haritum on inimene, seda tugevam on ka tema tervis.
Teine töögrupp rääkis ettevõtlusteemadel ning seda juhtisid SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Toomas Pajula ja AS Põltsamaa Felix juhataja Anti Orav.
Kolmas töögrupp kandis nime ?Turism Via Hanseatica võtmes? ning seda töögruppi juhtisid SA Lõuna-Eesti Turism juhataja Marika Kool ja OÜ Consumetric partner Oliver Loode.
Töögruppide arutelu käigus sündinud mõtted ja seisukohad esitasid gruppide juhid vahetult enne maavanema vastuvõttu ja õhtusööki, mis lõpetasid konverentsipäeva.
?Huvi ürituse vastu oli suur, osavõtjaid palju,? ütles Jõgeva Maavalitsuse arendusnõunik Katrin Rajamäe.
JAAN LUKAS
LIIS ROHTMETS
