Samas peaksid kõikvõimalike seisukohtade avaldamisele järgnema ka tegevused, mis neid sõnu kinnitaksid. On selge, et Eesti tulevased ettevõtete juhid on tänased koolijütsid ja seetõttu on vaja neile ka juba õpingute algusaastatel jagada teadmisi majandusest ning ettevõtlusest.
Eesti ühiskonna konkurentsivõimelise arengu huvides on vajalik majandusalaste teadmiste ja oskuste arendamine igas kooliastmes ning seetõttu on oluline anda noortele vastav võimalus.
Eesti Majandusõpetajate Selts ja mitmed üldhariduskoolide majandusõpetajad tegid pöördumise majandusõppe lülitamiseks üldhariduskooli uude riiklikku õppekavasse, kust see teadmata põhjustel on välja jäänud.
Pöördumisele alla kirjutanud on jaganud ettevõtluse ja majanduse algteadmisi Eesti koolides üle 10 aasta ja eelmised riiklikud õppekavad on võimaldanud rakendada majandusõpetust valik- või vabaainena. Praegu õpetatakse majandust eraldi õppeainena 126 Eesti koolis, sealjuures on majandusõpe valikainena gümnaasiumiõpilaste valikute hulgas informaatika järel II kohal. See näitab noorte väga selget huvi selle eriala vastu.
Euroopa Komisjoni Ettevõtluse Peadirektoraadi hinnangul on kõige efektiivsem ettevõtlushariduse meetmeks õpilasfirma programm. Norra ja Rootsi on teinud uuringuid õpilasfirma programmi mõju kohta noorte inimeste tulevikule ja sealt tuleb selgelt välja, et programmis osalenud noortest asutab oma ettevõtte iga viies. Sealjuures on oluline tähelepanek, et programmis osalemine soodustab just ettevõtluse teket maapiirkondades ja julgustab alustama ettevõtlikke naisi.
Täna kavandatav uus õppekava ei väärtusta jätkuvalt ettevõtlikkust ja majandusalaste algteadmiste tähtsust elus iseseisvalt toime tuleva isiksuse arendamisel. Eestis tuleks uue üldhariduse õppekava koostamisel arvestada Euroopa Liidu eesmärgiga saada 2010. aastaks kõige konkurentsivõimelisema ja dünaamilisema, teadmistel põhineva majandusega riikide ühenduseks maailmas. Nimetatud eesmärkide saavutamine on takerdunud ning üheks põhjuseks peetakse ettevõtlikkuse madalat taset Euroopas.
Ka meie ei paista silma valmisolekuga olla ise endale tööandjaks. Kuigi enamikul noortest on õpitahet ja üha rohkem noori omandab kõrgharidust, on statistikaameti andmeil Eesti tööjõuturul riskigrupiks kuni 24-aastased noored, kes moodustavad töötutest enam kui viiendiku. Seetõttu annab majandusõppe rakendamine üldhariduskoolis võimaluse väärtustada ettevõtlikkust ja selle õpetamine võimaldab olla hiljem iseseisvas elus kohanemis- ning konkurentsivõimelisem.
Paljudes kiirelt arenevates riikides on majandusõpetus kohustusliku õppeainena lülitatud riiklikku õppekavasse. Euroopa Liit on väga kiiresti liikumas ettevõtlushariduse andmise suunas kõikides liidu riikides. Eesti ei tohi siin mahajääja rolli sattuda.
Peame oma noori juba esimestes kooliastmetes kasvatama ja koolitama nii, et nad oleksid ühiskonnas toimetulevad, aktiivsed ja ettevõtlikud. Kui me seda ei suuda, siis ei ole ka mõtet unistada teadmistepõhisest majandusest ja kõigest sinna juurde kuuluvast.
KAJAR LEMBER,
Rahandusministri nõunik,
Rahvaliit
