Euroopa on eestlaste teadvuses alati elanud ja eestlased on ennast alati eurooplasteks pidanud. Tuletagem või meelde kunagist Noor-Eesti loosungit: ?Jäägem eestlasteks, aga saagem eurooplasteks!?
Euroopa suured ? Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa, aga ka Hispaania ? pole mitte just alati omavahel hästi läbi saanud. Suurte psühholoogia on sootuks teine ega saagi olla lõpuni mõistetav meile, Euroopa väikerahvastele. Sageli on meil tulnud valida kahest halvast parem, veelgi sagedamini pole meil olnud sedagi valikut.
Sajandite jooksul samas paigas elades, ent eri isandaid teenides oleme eestlastena paljude teiste rahvuste esindajatega oma verd seganud. Nii võivad vist vaid väga vähesed meist, kui üldse keegi, väita, et on täiesti 100% eestlane. Enamasti on meis ikka paar põlve tagasi leida kas germaani või slaavi hõimude esindajate verd. Seda ei saa aga kindlalt väita meile näkku vaadates, sest me oleme kõik lihtsalt ühte, Vana-Euroopa nägu.
Euroopa enda nägu on tänaseks sootuks muutund võrreldes sõjaeelse Euroopaga või ka sellega, milline oli Euroopa siis, kui moodustati Euroopa Liit. Tänane Euroopa ei ole enam ainult valgete inimeste kodu ja ses mõttes moodustavad Euroopa Liiduga viimati liitunud riigid, nende hulgas Eesti, unikaalse erandi. Oleme pildike minevikust.
Võib-olla tuleks just Euroopa päeval aeg maha võtta ja selle üle mõtiskleda, kui vähe meid, põliseurooplasi planeedil tegelikult on. Teisi halvustamata on meil ometi õigus oma siniste silmade ja heledate juuste üle uhked olla! Meil pole vaja kellegi ees vabandada, vaid me peame iseennast paremini tundma õppima. Ainult see, kes oskab armastada iseennast, oskab armastada ka teisi!
Vooremaa arvates on Euroopa päeva kindlasti vaja. Iseasi, kas see peaks olema just mitmeti mõistetav 9. mai, mis kunagi lõhestas Euroopat ja poolitas ajalooliselt ja kultuuriliselt kokku kuuluva orgaanilise koosluse pooleks sajandiks raudse eesriidega.
Õnneks on Berliini müür ammu langenud ja paljude jaoks ka unustatud. Majandusühendusena eksisteeriv Euroopa Liit, mis eestlastes vastandlikke tundeid tekitab, pole aga kaugeltki ainus eurooplaste ühendaja või euroopluse väljendus.
