Kristi Kanniste, Põltsamaal praktikal olev õpilane Tallinnast:
?Õppimise ajal olen saanud juba mitu aastat elada Tallinnas, kuid tahan tulla tagasi maale. Linna- ja maaelu ei anna võrreldagi: kuigi ka Põltsamaa on linn, on siinne elu maalähedane. Saab ikka väljas värskes õhus käia, jalgrattaga sõita, joosta, spordihoones trenni teha ? ja selle eest ei tulegi maksta. Tallinnas on kõik, ka sportimine, küllaltki kallis: juba paari võrkpallitrenni eest peab oma pool tuhat krooni maksma. Ja linnatranspordiga pole üldsegi meeldiv sõita: ostad kalli pileti, et alkoholist ja muust haisevate inimestega koos sõita. Ma ei põlga maatöid ega käte mullaseks saamist. Ja küttepuude lõhkumine meeldib mulle eriti. Olen maatüdruk, loodan siin tööd saada ja tulen Tallinnast kergendustundega ära.?
Egert Ermas, põltsamaalane:
?Ega Põltsamaa kuigi suur linn olegi, kuid see on ilus, vaikne ja maalähedane. Kuigi olen sündinud Tallinnas ja lapsena seal elanud, on Põltsamaa saanud mulle armsaks ja tahangi siin elada. Minu meelest tegid vanemad õige otsuse, et suure linna kortermajast siia, aedlinna elama asusid. Mõnes suures linnas või välismaal võib küll tööl käia, ja käingi, kuid kodu jäägu siia. Kui tahad puhata või pidutseda, pole siit mingi küsimus suurematesse linnadesse Kesk-Eestist on lühike teekond igale poole. Tõenäoliselt jäängi linnainimeseks, sest päris maale, kuhugi tallu ma elama ei läheks. Selleks olen vist oma olemiselt liiga laisk, et ränka maatööd teha. Ja kui juhtub, et kohtan maaneidu, kellega peret luua, hakkab ta elama väikelinnas koos minuga.?
Rainer Võsaste, õpetaja Jõgevalt:
?Kuhugi kaugesse maakohta ei tahaks küll elama minna. Ja kindlasti mitte Tallinna, mis meie mõistes on suurlinn. Vahest ehk Tartu, kus sai tudengiajal oldud, võiks tulla kõne alla. Olen käinud õige mitme riigi suurtes linnades, kuid ekskursioonil oldud ajast kauem ei tahaks ma seal küll olla. Ega ma väga linnapoiss olegi ? Jõgeva alevikust tulin linnakorterisse alles siis, kui lapsed kooli läksid. Praegugi on meil majake Pedja jõe ääres ja aialapp, kus kätt mullaseks teha. Jõgeva on ju küllaltki väike ja maale väga sarnane linn. Siin on kõik käe-jala juures, ei pea auto või ühistranspordiga ühest linnosast teise sõitma. Pealegi on Jõgeva-Tartu maantee tehtud paremaks, nii et Emajõe- ja ülikoolilinna jõuab siit kiireminigi kui pealinna ühest otsast teise. Kuigi Jõgeval pole vaja kulutada raha trolli-, trammi- või bussipileti peale, on siin korterisse tulev kaugküte üle mõistuse kallis.?
Kai Braun, elupõline jõgevalane:
?Olen elanud juba veidi üle poole sajandi Jõgeval, see on väga turvaline linn. Mingit igatsust maaelu järele ma ei tunne, sest elame individuaalmajas, kus oma väike aiake. Kui aga mu kõik kolm last ja viis lapselast koju tulevad, jääb õu väikeseks ja läheks koos lapsukestega parki palli mängima, aga enam ei saa ? kõik see muru on koeramustust täis. Vaat? sellest võiks ajaleht küll kirjutada, et koerajalutaja peab ka looma väljaheite koristama. Jõgeva haljasalad on muidu korras ja mõni üksik tänav korda tehtud, kuid kesklinnast kaugemad tänavad on väga halvas seisus. Linnast päriselt maale elama ei taha ma küll minna. Ei oskagi seda maatööd: koerad ja kassid mulle meeldivad, kuid kardan suuri loomi. Juba lapsest saati olen lehma kartnud. Ja kuigi mulle hobune meeldib, ei julge ma tema juures eriti olla, ratsutamisest rääkimata. Olen käinud neli aastat Tallinnas koolis, kuid suurde linna pole ma tahtnud kunagi elama jääda.?
Jonas Linkus, töödejuhataja Jõgevalt:
?Linnas on ju noortel parem, vanadel aga halvem elada. See tähendab, et minul pole linnas just hea elada. Ma ei mõtle Jõgevat, see polegi nagu päris linn, vaid rohkem maakonnakeskus. Olen üsna kaua elanud Kaunases, seega küllaltki suures linnas. Nüüd on mul Jõgeva külje all oma maja ja olen sellega rahul. Suurde linna või koguni välismaale tööle ja elama minna ma ei mõtle, no kes mind seal ikka ootab. Suurlinnad oma suurte palkade, kinode, kasiinode ja muude lõbustusasutustega ahvatlevad rohkem noori. Mina olen ise nii huvitav inimene, et mul pole endaga kunagi igav. Oma kodust ei taha ma loobuda enne, kui mind ära viiakse. Kui oled vana ja päris põdur, siis ju kolm kohta jääbki: kas viiakse linna laste juurde, vanadekodusse või Siimusti surnuaeda.?
Lilian Kokk, Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilane Palamuse vallast:
?Maal on ikka parem elada kui linnas. Kiidan maaelu juba seepärast, et siin on puhtam õhk ja ruumi liikuda, oma aed ja õu, kus saab vabalt olla ja ei pea olema kogu aeg teiste pilkude all. Kui inimene tahab tööd teha ja talle meeldib, et juba kevadel oleks tal käsi mullane, peab elama ikka maal, mitte linnas. Linnaelu on muidugi mugavam: ei pea ise kütma ja kraanist tuleb soe vesi, linnas on rohkem poode ja gümnaasiume ? seega suurem valikuvõimalus. Arvan, et pärast gümnaasiumi tuleb minna mõneks ajaks ka endal suurde linna elama. Kavatsen minna ülikooli loodusteadusi õppima, kuid hiljem maale tagasi tulla. Vahepeal kippus maaelu küll hääbuma, kuid inimesed on hakanud aru saama, et maal on parem elada ja tulevad siia tagasi.?
ARDI KIVIMETS
