Piduliku esitlusõhtu korraldajaks olid Pille Lille Muusikute Toetusfond ning estofiil ja Suurbritannia Balti Nõukogu patroon krahv George Carlisle. Peale Kalevipoja monumendi esitleti üritusel tänavust Tallinna Kammermuusika Festivali, Viimsi Püha Jaakobi kiriku altari, kantsli ja ristimisvaagna fondi ning Evald Uustalu raamatut “Eesti rahva ajalugu”. Kohal viibis skulptuuri “Kalevipoeg kündmas” ning Pille Lille Muusikute Toetusfondi korraldatavate kontserdisarjade “Hingemuusika” ja “Meistrite Akadeemia” patroon, Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel koos proua Ingrid Rüütliga, mitme riigi suursaadikud ning hulk avaliku elu tegelasi ja ärimehi.
“Totaalitaarne re?iim kartis meest, kes maad armastas ja selle läbi vabadust hoidis,” ütles Sõpruse pargi rajaja ja sinna monumentaalskulptuuri “Kalevipoeg kündmas” püstitamise algataja Ants Paju esitlusõhtul. “Peremehed tehti nõukogude ajal kulakuteks ja pillutati laiali mööda Siberi avarusi, kus paljud neist nüüd nimetutes haudades puhkavad. Seepärast on oluline nüüd, Eesti iseseisvuse taastamise 15. aastapäeva eel jäädvustada kündja kuju.”
Viiskümmend aastat tagasi Soome presidendi ametisse asunud suure Eesti-sõbra Urho Kaleva Kekkoneni hauakivil seisab Ants Paju sõnul kündja väsimist sümboliseeriv kummuli ader. Kündva Kalevipoja monument annab põhjanaabritele vastutasuks nende väsimatu toetuse eest üheselt mõistetava sõnumi: ader on taas vaole tõstetud.
Kalevipoeg ja kuningas Arthur
Kündev Kalevipoeg püstitatakse Põltsamaale annetuste toel. Annetusi on teinud juba paljud firmad (sealhulgas mitu Põltsamaa firmat) ja eraisikud. Kadrioru kunstimuuseumis võttis Ants Paju Sihtasutuse Põltsamaa Sõpruse Park nimel vastu kaks üsna suurt summat: krahv Carlisle’i annetatud 10 000 krooni ning Leedu firma Baltic Optical Disc 20 000 kroonise annetuse, mille andis üle Leedu Vabariigi suursaadik Eestis härra Antanas Vinkus.
“Olen mitmel korral imetlenud Ants Paju poolt rajatud parki Põltsamaal ning tajunud Ants Paju hella suhtumist loodusesse ja mälestustesse,” ütles Antanas Vinkus. “Olen imetlenud ka kauneid graniitskulptuure, mis sündisid Sõpruse pargis kaks aastat tagasi toimunud rahvusvahelise graniitskulptuuride festivali käigus. “Kalevipoeg kündmas” paneb aga oma idee ja selle teokstegemise julgusega aga suisa kadedust tundma.”
Krahv Carlisle võrdles Kalevipoja legendi Suurbritannias tuntud legendiga kuningas Arturist.
“Legend kuningas Arthurist tekkis siis, kui ajaloo julmuselt teine ning kõigi aegade tõhusaim impeerium okupeeris Britanniat, seda küll kunagi täielikult alla heitmata,” ütles krahv Carlisle. “Kolmesaja aasta pärast varises see lõpuks ikkagi kokku ja roomlastel tuli lahkuda. Eestit okupeeris, kuid ei alistanud samuti päriselt kunagi, ajaloo julmim, ent kahtlemata ka kõige ebatõhusam impeerium ? bol?evike impeerium. Ka neil paluti lõpuks lahkuda ? ja nad lahkusid.”
Peapõhjusena, mis ajendas teda kündva Kalevipoja monumendi heaks annetama, tõi krahv Carlisle asjaolu, et neli kuud tagasi avati Suurbritannias Portsmouthi katedraalis Eesti Vabadussõja ajal Balti merel toimunud lahingutes hukkunud briti mere- ja õhuväelastele pühendatud monument, mille maksis kinni Eesti riik.
“See on ainus Suurbritannias asuv briti sõjameestele pühendatud monument, mille rajamise kulud on kandnud mõni välisriik. Ja sellele monumendile mõeldes pean ma oma pühaks kohuseks toetada monumendi “Kalevipoeg kündmas” püstitamist,” ütles krahv Carlisle, kes kaks päeva enne esitlusõhtut oli teinud ka visiidi Sõpruse parki.
“Ants Paju on heas mõttes hull mees,” ütles esitlusel viibinud Eesti Raudtee arendusdirektor Raivo Vare, keda seovad Pajuga ühised tööaastad kunagises teede- ja sideministeeriumis ning koostöö Sihtasutuse Põltsamaa Sõpruse Park juhatuses. “Oma hinge- ja vaimujõu pühendamine poeetilise kuju jäädvustamisele on praeguses pragmaatilises maailmas väga haruldane. Annaks Jumal meile rohkem selliseid “hulle” inimesi!”
Ants Paju sõnul nõuab selline ettevõtmine, nagu kündva Kalevipoja püstitamine, tõepoolest suurt pühendumust ja meelekindlust.
“Niipea, kui ise kahtlema hakkad, hakkavad kahtlema ka sinu idee teostajad ja toetajad,” sõnas Ants Paju. “Tänast esitlusõhtut oli aga vaja selleks, et anda juba annetanutele ja potentsiaalsetele annetajatele sõnum, et kavandatav taies kannab märgilist ja müütilist tähendust ning et iga annetatud kroon saab sihipäraselt kasutatud. Ühegi annetaja heategu aga ei unustata, vaid peetakse meeles.”
Reedene päev andis Ants Pajule veendumuse, et protsess, mille ta on käivitanud, on heas mõttes pöördumatu ning et 19. augustil, Eesti iseseisvuse taastamise 15. aastapäeva eelõhtul saab “Kalevipoeg kündmas” tõepoolest avatud.
Lõpetada tahaks Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami poolt esitlusõhtul öeldud sõnadega:
“Eesti on juba viisteist aastat taas vaba olnud. Vabadus tähendab aga muuhulgas vabadust teostada kõigile kasulikke algatusi, ootamata, kuni riigiasutused nende jaoks jõudu ja raha leiavad.”
RIINA MÄGI
