Töös hinnati alkoholi liigtarvitamise vähendamisele suunatud sekkumisi ja nende kulutõhusust (ühe ühiku panustatud ressursi kohta on vähendatud tervisekadu suurim). Sekkumisteks olid maksutaseme tõus (praegune + 25%), maksutaseme tõus (praegune + 50%), vähenenud juurdepääs müügikohtadele, täielik reklaami keelustamine, nõustamine perearsti poolt, joobe suurenenud kontroll teedel.
Uuringust selgus, et alkoholi liigtarvitamisest tingitud tervisekao vähendamiseks kõige kulu-tõhusam alkoholi maksustamise suurendamine 50% võrra, järgnes alkoholi maksustamise suurenemine 25% võrra. Järgnesid tänase maksutaseme säilitamine koos joobe kontrolliga ja maksutaseme tõus koos reklaami keelustamisega.
Eelmisel aastal Tervise arengu instituudi ja Maailma terviseorganisatsiooni läbi viidud ulatuslikus uuringus hinnati Eesti elanike tervisekadu enneaegsest suremusest ja haigena elatud aastatest. Kogu elanike tervisekaost moodustas alkohol tarvitamise tõttu tekkinud tervisekadu 6,7%. Alkoholi tarbimisega seotud tervisekaost 34% on tingitud välispõhjustest, millest omakorda 60% langeb noore täiskasvanu (15-44 eluaastat) ikka. Välispõhjustest olulisemad tervisekao põhjused on liiklusvigastused ja vägivald, mis kokku põhjustavad ligi poole meeste alkoholiga seotud välispõhjuste tõttu kaotatud eluaastatest.
Et leida sobivaimad sekkumised tervisekao vähendamiseks, oli vaja ennekõike teada tervisekao põhjusi ehk terviseriske. Uuringus oli põhirõhk suunatud käitumuslikele terviseriskidele nagu suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, alkoholi liigtarbimine, ülekaal ja juur- ja puuviljade vähene tarbimine.
Eestis on erinevad alkoholi tooted läbi aastate muutunud inimese jaoks odavamaks. Kui üldine elatustase on 97ndast aastast alates tõusnud ligi 40%, siis alkoholi hinnatase eelmise aasta seisuga kõigest 15%.
Katrin Pärgmäe,
sotsiaalministeeriumi
pressiesindaja