Õppereisi peamine eesmärk oli võimaldada Eestimaa vastava ala inimestel näha ja kuulda, mismoodi tehakse Poolas tööd alaealiste ja noorte õigusrikkujatega ning kuidas vastav süsteem toimib, et saada mõtteid ja kogemusi oma edaspidiseks igapäevatööks.
Millised olid reisi sihtpunktid ja külastuspaigad ning millele oli põhitähelepanu suunatud?
Tutvusime erinevat tüüpi vanglatega, põhikoolist väljalangenud noortele kutsenõustamise ja kutsehariduse korraldamisega, erikoolide ja nende tegevusega. Külastasime Sztumi ja Gdanski vanglaid, Malborki erikooli ja Gdanski noorte kutsehariduskeskust. Et see õppevisiit kujutas osa meie Kuriteoennetuse Sihtasutuse ja Poola Justiitsministeeriumi Vanglate Ameti partnerlustegevusest Euroopa Liidu EQUAL-projekti raames, siis oli võimalus vaadata asju, mida tavakülastaja ei näe – vangla kinnist osakonda, eriüksust tegutsemas jne. Oli võimalus tutvuda ka kultuuriloolise Poolaga – Malborki ordulinnusega (Teutooni ordu peakorter, suurim gooti linnus Euroopas), Gdanski vanalinnaga jne.
Mida pead nähtust ja kogetust kõige olulisemaks?
Poolas on kogu alaealiste õigusrikkujate süsteem rajatud perekesksusele. Perekonda käsitletakse ühise üksusena kuni kohtuni välja. Poolas pole mitte noortekohtud, vaid perekonnakohtud. Töö peredega on valdav ja pidev, perekeskuste kaudu toetatakse ja aidatakse peresid. Peaaegu kõikidel perekondadel on võimalus saada tasuta nõustamist ja abi, mida meil Eestis pakkuda pole. Järgimist vääriv on sealne erikoolide süsteem ja noorte kutsenõustamise alane tegevus.
Mida kujutab endast perekonnakohus?
Kui alla 21-aastane isik on toime pannud seadusevastase teo, tegeleb temaga perekonnakohus, kus on vastav noortega tegelemise osakond, mida juhib kuraator. Perekonnakohtusse suunatakse noor avalduse alusel lastekaitse, sotsiaaltöötaja, kooli poolt jne. Meetmed, mida perekonnakohus võib nooruki suhtes rakendada, sisaldavad supervisiooni (vanemate, järelvalveametniku või organisatsiooni poolt), kohustust käituda vajalikul viisil või paigutada nooruk haridusinstitutsiooni, kutseõppeasutusse, korrektsioonikeskusse või resotsialiseerumiskeskusse. Noorukite vastu suunatud kohtutoimingud põhinevad vastaval noorukite tegevusi puudutaval seadusel, mis on vastu võetud 1982. aastal ja täiendatud 2002. aastal. Perekonnakohtul on ühe meetmena võimalik suunata noor erikooli.
Mida tähelepanuväärset on Poola erikoolisüsteemis meie omaga võrreldes?
Erikoolide süsteem on Poolas tugev. Riskirühma noortele pakutakse võimetekohast õpet erimeetmete alusel kokku neljakümne kaheksas erikoolis. See on ebatraditsiooniline õppevorm, noorte tähelepanu köitmiseks ja õppimise soodustamiseks kasutatakse erinevaid tehnikaid nagu karaokestiilis laulmist, suur osa on spordil. Igati on tunda, et noortele koolis meeldib. Igatahes pole täheldatud eriti koolis “jooksus” olemist.
Eestist erinevalt on Poolas loodud noorte abistamiseks kõigis riigi kuueteistkümnes vojevoodkonnas noorte kutsehariduskeskused, mille tegevust koordineerib sotsiaalministeerium. Nende ühenduste sihtrühmaks ongi probleemsed 15 – 25-aastased noored. Ühenduselt saavad tuge nii pered kui ka noored, kellel on ilmnenud kooliprobleemid. Noortel aidatakse otsida töökohta või suunatakse edasi õppima. Tehakse kõik, et noor inimene pärast kooli iseseisvalt võiks toime tulla. Paralleelselt noortega tegeldakse ka perega, kust ta pärit, et kui noor läheb tagasi samasse peresse, oleks seal samuti midagi muutunud, et ta saaks oma elu muuta. Kutsehariduskeskuses pakutakse psühholoogilist abi, nõustatakse, jagatakse infot, tasuta toitu ja elamispinda, on võimalused rahvusvaheliseks noortevahetuseks, saab kaasa lüüa konkurssidel, tegelda spordiga jm riskimaandavate tegevustega.
Mis jäi meelde vanglate süsteemiga tutvumiselt?
Hämmastav oli see, et keset linna asuvat vanglat teistest hoonetest väliselt miski ei erista, pigem äratab tähelepanu kaunis ümbrus. Sisemine süsteem on aga viimse võimaluseni lihvitud ja kindel, nii et igasugune põgenemine on välistatud. Võisime selles oma külaskäikudel ka täiesti veenduda. Poolas on üldse 156 vanglat, süüdimõistetuid kokku kogu riigis 8300. Eestis on 2005. aasta seisuga aga vanglaid seitse, kus karistust kandmas 4512 vangi.
VAIKE KÄOSAAR
