Vene õppekeelega koolides on kohustuslik vene keele kirjand ning ka eesti keel teise keelena, Jõgevamaal pidid selle tingimusega arvestama Mustvee Vene Gümnaasiumi õppurid. Riigieksamit on võimalik teha ka enne lõpuklassi, kui eksamiaine kohustuslikud kursused on läbitud. Sellest on tingitud ka geograafia riigieksami populaarsus.
Jõgevamaa koolijuhtide ja õpilastega rääkides selgus, et kõige enam valivad õpilased inglise keelt, ühiskonnaõpetust, samuti bioloogiat ja geograafiat, kõige vähem huvitab füüsika.
Üle Eesti on Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse andmetel populaarsemad inglise keele (9981), geograafia (7429), ja matemaatika (6883) eksamid. Kõige vähem on valitud saksa ja vene keelt võõrkeelena, ajaloo ja keemia eksamit.
Näiteks Jõgeva Gümnaasiumi 73 lõpetajast teeb inglise keele eksamit 59, matemaatikat ja ühiskonnaõpetust kumbagi 48 ja bioloogiat 18 õpilast. Kõige ebapopulaarsemad on keemia ja füüsika ? füüsikaeksamit teeb üks ja keemiat kolm õpilast.
Jõgeva Ühisgümnaasiumi 38 lõpetajast on valinud inglise keele eksami 31, ühiskonnaõpetuse eksami 27, bioloogia 24 ja matemaatika 22 õpilast. Jõgeva Ühisgümnaasiumi direktor Jüri Toit ütles, et enamik abituriente teeb rohkem kui kolm kohustuslikku riigieksamit, mõni kohustusliku viie asemel lausa kuus.
Paljud teevad geograafia eksami
Jõgeva Ühisgümnaasiumis on nooremate õpilaste seas populaarne keemia riigieksam, seda teeb 18 11. klassi õpilast. Geograafia eksamit teeb aga vaid kolm 10. klassi õpilast.
Jõgeva Gümnaasiumi üheteistkümnendikest on otsustanud geograafiaeksami kasuks 32 õpilast.
Mustvee Gümnaasiumi direktor Luule Nõmm ütles, et nende kooli 17 abituriendist on pea kõigil üks eksam ? geograafia ? juba varem sooritatud. Populaarsemad eksamid selles koolis on inglise keel ja ühiskonnaõpetus, mida teeb suurem osa õpilastest. Matemaatika valis kaheksa ja ajaloo seitse abiturienti. Selle kooli õpilastest ei tee keegi keemia, saksa keele ja füüsika eksamit. Vene keele eksami on seevastu valinud kolm abiturienti. Luule Nõmme sõnul on enamik nende kooli lõpetajatest (15) otsustanud sooritada kõik eksamid riigieksamitena. Geograafiaeksami teevad pea kõik 11. klassi õpilased.
Puurmani Gümnaasiumi abituriendid on kõige enam valinud riigieksamiteks saksa keelt, bioloogiat ja geograafiat.
Keit Tehvan Jõgeva Ühisgümnaasiumist valis füüsika, matemaatika, bioloogia ja inglise keele eksam, kusjuures keemia eksam oli tal sooritatud juba varem. Noormehe sõnul on reaalained tema tugevaim külg ning need on vajalikud ka edaspidisteks õpinguteks. Keit möönis, et füüsika riigieksam ei ole eriti populaarne, kuid temale on see üks lemmikaineid ja ta oli edukas ka füüsika olümpiaadil. Noormehe sõnul valis nii tema kui paljud teised bioloogia eksami seetõttu, et aineõpetaja on väga hea ja teeb asjad ilusti selgeks.
Valitakse seda, mis vajalik või lihtsam
Keiti klassiõde Mairi Mitt teeb lisaks kirjandile veel bioloogia ja inglise keele eksami, peale selle koolieksamid muusika- ja kunstiõpetuses. Inglise keele eksami valis Mairi eelkõige sellepärast, et seda võib hiljem vaja minna, bioloogia aga seetõttu, et tal selle aine õppimine hästi läheb. “Ma kardan, et teiste eksamitega ei saa ma nii hästi hakkama,” ütles Mairi. Muusikaõpetuse ja kunstiajaloo eksami valis neiu aga seepärast, et need ained talle meeldivad ning nende tegemisel saab ta kasutada oma loovust. Samuti Jõgeva Ühisgümnaasiumis õppiv Marika Dodjak valis bioloogia, matemaatika ja inglise keele eksami, keemia eksami tegi ta juba eelmisel aastal. “Valisin need eksamid, mida mul edaspidi kõige tõenäolisemalt vaja võib minna,” ütles ta.
Sandra Maasalu, kes õpib Jõgeva Gümnaasiumis, teeb matemaatika, ajaloo ja inglise keele eksami, geograafia eksami tegi ta juba eelmisel aastal. “Ma ei valinud eksameid selle järgi, mis on lihtsam, vaid eelkõige neid, mida on vaja. Tundub, et enamik õpilasi valib kõigepealt need eksamid, mida on vaja ning siis juurde neid, mis paremini lähevad,” ütles ta.
Sandra sõnul ei ole ka koolieksamite sooritamisel erilist mõtet. Samas on tema klassikaaslased valinud koolieksamina näiteks informaatikat, mida riigieksamina teha ei saa.
Õpilaste sõnul on nad ühiskonnaõpetuse eksami valinud eelkõige seetõttu, et see on lihtne. Samas näitas eelmisel aastal Rakke Gümnaasiumi lõpetanud Eeva kogemus, et eksam oli päris raske. “Valisin ise selle eksami seetõttu, et ajalugu või füüsikat ei tahtnud teha, aga üks eksam tuli veel valida,” tunnistas ta.
EVA KLAAS
