?Kui akrobaatilisi võimeid eriti pole ja harjutamiseks on kasutada mitte kaks pooleteisetunnist proovi, nagu kultuurikeskuse tantsustuudios, vaid üks kolmveerandtunnine proov nädalas, eks siis pead midagi muud välja nuputama,? ütles ?konnaneidude? juhendaja Ülle Luik muiates. ?Et me just konnadeks kehastusime, lähtus saateks valitud muusikapalast, mille pealkiri on ?Crazy frog?. Lestad tegime ise, kusjuures igaühel pidi neid olema koguni kaks paari: ühed kulutasime harjutades läbi ja teistega tulime esinema. Selleks, et lestadel püsti püsida ja tantsidagi suuta, käisid tüdrukud nende jalavarjudega algul nädal aega lihtsalt niisama mööda koolimaja ringi.?
Vähe puudus, et konnapiigadel oleks Koolitantsule üldse tulemata jäänud: kuna rühma põhieesmärk on hästi esineda spordiseltsi Kalev suvisel võimlemispeol, pidas juhendaja algul mõistlikumaks sel aastal Koolitantsust loobuda. Siis tuli talle aga meelde, et möödunudaastasel Koolitantsul jäi rühmale lubatud ühispilt tegemata, ja kaks päeva enne registreerimisaja lõppu pani Ülle Luik vanema rühma kõrval ka noorema kirja. Ja nüüd seisab ?konnaneidudel? ees Viljandi-sõit: 19. märtsil peetakse sealses Ugala teatrimajas piirkondlikku tantsufestivali, millest peale Jõgevamaa paremate võtavad osa ka Tartu- ja Viljandimaa omad. Ning grupipilt seekord enam tegemata ei jäänud.
Stuudio ruulib
Põhilise ?koore? riisusid maakondlikul tantsupäeval tõepoolest Jõgeva kultuurikeskuse tantsustuudio rühmad: Flex pääses edasi kolme, Föönix, Fooria ja KKK kahe ning Nööbike 1, Nööbike 2 ja Pärlipiigad ühe tantsuga. Ja ega seal midagi imestada pole: harjutavad nad tõesti rohkem kui teised ja juhendajadki on professionaalsemad. Adavere ja Vaimastvere Põhikooli rühmale ning Jõgeval tegutsevale FireCrabs6-le tuleb au anda, et nad stuudiolastega konkureerides samuti edasi suutsid pääseda.
?Koolitantsul hästi esinemine on meie jaoks üks peaeesmärke,? ütlesid kultuurikeskuse tantsustuudio rühma Fooria tantsijad Käti Konno, Karmen Vool ja Sirily Kütt. ?Juhendaja sisendab meile, et see on tähtis ja me ise tahame ka edasi pääseda: siis saab ise veel esineda ja näeb teiste maakondade paremaid tantse.?
?Tantsustuudio on suurepärane ja vajalik asi,? ütles pealtvaatajate hulgas olnud lapsevanem Kaja Tiitus. ?Mu tütar on seal tantsinud juba seitse aastat ja kus ta muidu ennast pärast poolt päeva tuupimist liigutada ja välja elada saaks.?
Suurepäraseks ja vajalikuks tituleeriti maakondlikul tantsupäeval ka üleriigilist festivali Koolitants.
?Tänagi võis siin näha nii sisult, ülesehituselt kui ka väljendusvahendite poolest huvitavaid tantse,? ütles Põltsamaa rühma W.II.D juhendaja Ivo Targama. ?Teiste rühmade kunagiste hittide jäljendamist oli suhteliselt vähe ja eakohatute tantsude pärast ei pidanud üldse piinlikkust tundma: ju siis on juhendajad teadlikumaks saanud ega püüa lapsi täiskasvanumatena näidata kui nad tegelikult on.?
Maitselibastusteta
Seda, et eakohatuid tantse Jõgeva kultuurikeskuse lavalt ei pakutud, märkisid rõõmuga ära ka mitu züriiliiget. Siinkohal järgnebki kimbuke hindajate arvamusi.
Anton Osul, tantsija ja koreograaf: ?Üllatas siinsete tantsijate artistlikkus. Samas tundus, et tantsijate tehnilised võimed polnud alati lõpuni ära kasutatud.?
Maarja Pärn, Tallinna Ülikooli koreograafiatudeng: “Artistlikkus ja publikutunnetus olid tõesti head: isegi siis, kui midagi sassi läks, osati olukorrast pingevabalt välja tulla. Rühmade tase oli suhteliselt ühtlane. Tantsudes oli aga huvitavaid leide ? selliseid, mis just selle tantsu eriliseks tegid.?
Valev Pärn, Jõgeva linnavalitsuse kultuuritöö peaspetsialisti kt: ?Maitsevääratusi tõesti polnud. Ning Barbie-tantsude asemel nägime enamasti eestlaslikku maalähedast tantsujoonist. Ei tea, kas tantsijate artistlikkus või koguni teatraalsus on siinsete tugevate kooliteatritraditsioonide tagajärg?
Kuigi mõnikord ei tulnud ihu vaimule järele, tuleb häid ideid siiski üksnes tervitada.?
Karmen Ong, tantsija ja koreograaf: ?Jõgevamaa tantsijad on väga loov seltskond ja tänane tantsupäev oli väga ideederohke.?
Üks geniaalsemaid mõttevälgatusi, mida sel päeval näha sai, oli Ave Lääne poolt Flexile seatud tants ?Vaata tagasi!?, mida tantsiti mitte muusika, vaid hoopis Tõnu Aava loetud ?Onu Remuse juttude? saatel.
?Liikumine võinuks olla natuke läbimõeldum, ent idee iseenesest oli lööv,? kinnitas Karmen Ong.
Tõepoolest: kui teatrimaailmas öeldakse, et lavastada võib ka telefoniraamatut, miks siis onu Remuse juttude saatel tantsida ei või?
RIINA MÄGI
