Puurmani Gümnaasiumi direktor Raivo Põldaru ütles, et möödunud aastal läksid külastuspäevad hästi, eriti kiideti giididena tegutsevaid kooliõpilasi. Ühe külastuspäeva jooksul külastas siis Puurmani mõisa keskeltläbi 50-60 inimest. Põldaru sõnul on mõisakoolide külastusmäng võimalus tutvustada mõisat, kooli ja ka kohalikku elu. ?Mängu põhimõte on sama, mis eelmisel aastal, kuid seekord püüame natuke rohkem üritusi korraldada ja ehk ka kohalikke elanikke rohkem tegevusse kaasata,? ütles koolijuht ja lisas, et tänu sellele, et mõisahoones on tehtud vahepeal põhjalikke rekonstrueerimis- ja ehitustöid, on ka rohkem, mida huvilistele näidata.
Möödunud aastal said külastajad lisaks ringkäikudele Puurmani lossis vaadata temaatilisi näitusi Julius Kuperjanovist ning Puurmani koolist, külastada käsitöö- ja joonistusnäitusi. Sai sõita kaarikuga ja Pedja jõel paadiga. Sai vaadata jahiseltsi Gustav trofeede näitust ja osaleda puukujude saagimisel.
Neil päevadel, kui mõisad on külastajatele avatud, toimub osalevates mõisates igal täistunnil giidiga ekskursioon, tutvustatakse mõisa peahoonet, kõrvalhoonet, parki. Näidatakse sedagi, milleks mõisahooneid tänapäeval kasutatakse. Stendidelt saab lugeda mõisa ja kooli ajaloo kohta, avatud on kohvikud.
Mäng ?Unustatud mõisad? sai alguse 2004. aastal Viljandimaal, eelmisel suvel muutus see üle-eestiliseks ning meelitas inimesi tutvuma kolmekümne mõisaga, kus praegu tegutsevad koolid. Mullu registreeriti kuue suvepäevaga 14 000 külastust.
Eesti Mõiskoolide Ühenduse juht Tõnu Kiviloo ütles ajalehele Sakala, et uuendusena on tänavu suvel ühe korra mõisate uksed kahel päeval järjest avatud, et kaugemalt tulijad saaksid teise päeva hommikul oma tutvumisretke jätkata ega peaks liiga palju kilomeetreid tühjalt sõitma.
Iga osaleja saab esimesest külastatavast mõisast raamatu, millesse ta hakkab retke jooksul templeid koguma. Kaheksa templiga raamatu omanikud osalevad loosimisel, mille abil selgitatakse välja mõisamängu lõpuüritusele pääsejad. ?Et mäng veel rohkem põnevust pakuks, on külalisteraamatus kirjas ka mõned küsimused. Tulen ära tunda mõisaid ja nendega seotud ajaloolisi isikuid,? ütles Kiviloo. Õigesti vastanute vahel loositakse välja raamatuid.
Mõisamängu idee ja projektijuhi Urmas Tuuleveski sõnul aidatakse sellise ettevõtmisega kaasa kultuuripärandi säilitamisele, piirkonna identiteedi ja maine kujunemisele, inimeste silmaringi laiendamisele ning ka kooli ja piirkonna koostööle.
Mängu nimi ?Unustatud mõisad? on tulnud tõigast, et mõisas paiknevat kooli teavad inimesed küll, kuid ajalooline hoone, tema varasem staatus ja sellega seotud inimesed on tihti tähelepanuta jäänud.
Mõisamängu külastuspäevad on tänavu 27. mai, 10. juuni, 29. juuni, 8. ja 9. juuli ning 29. juuli.
EVA KLAAS
