Noorkotkad ja kodutütred veetsid koolivaheaja laagris

Möödunud nädalal toimus Kirna õppekeskuses kolmepäevane laager Jõgeva Maakonna noorkotkastele ja kodutütardele, kus viimasel laagripäeval kolmteist rühma endi seast parima välja selgitasid.

iii

Teisipäeval ja kolmapäeval anti 73 noorele viimaseks võistluspäevaks vajalikku teavet. Lihviti laskmise tehnikat, õpetati noori parvetama, metsas tuleraua abil lõket tegema ning jagati muid nippe metsas ellujäämiseks. Läbi viidi ka viktoriin, kus pandi proovile noorte teadmised ajaloo vallas. Noorkotkaste juht Kristian Vaarpuu tõdes, et kahjuks ükski võistkond mälumängus ei hiilanud — kõik rühmad said alla poole võimalikust punktide arvust. “Eks vigadest ju õpitaksegi ja ehk jäi neile sellest viktoriinist midagi kõrvade vahele ka,” lootis Vaarpuu. Veel lisas noorkotkaste juht, et laagrilised võtavad suhteliselt kiiresti õppust. “No vahel tuli ette, et öörahu ajal tuli noortele meelde tuletada, et on magamise aeg ja ega üle kahe korra seda meelde tuletada polnud vaja. Sama kehtis ka juhendajatega vaidlemise ja vasturääkimise kohta. Üldiselt on nad end siin väga kenasti üleval pidanud,” oli Vaarpuu rahul.

Neljapäeval, mis oli ka laagri viimane päev, peeti 13 rühma vaheline võistlus, mis koosnes neljast ülesandest. Kusjuures üks võistkondadest koosnes juhendajatest, kes otsustasid ka oma osavuse proovile panna.

Teekonda alustati paari kilomeetri kauguselt Pedja jõelt, kust võistlejad pidid kummipaadiga umbes 1,5 kilomeetrit läbima. Et suure saju tõttu oli jõevesi oluliselt tõusnud, siis oli paadi vette saamine lihtsam ning sellega võideti palju aega. Pärast seda tuli noortel liikuda järgmisse kontrollpunkti, kus lasti õhupüstolist märki. Järgmises kontrollpunktis tuli võistlejatel 10 minuti jooksul lõke süüdata ning poole tunni jooksul oma süüdatud lõkke kohal  vesi sõjaväekatelokis keema ajada.

Vihm segas lõkkesüütamist

Loomulikult ei süüdatud tuld tikkude ega välgumihkliga, vaid korraliku tulerauaga. Tuletegemist raskendas veel asjaolu, et terve laagriaja sadas ning igasugune puitmaterjal oli ligumärg. Paljud võistkonnad varusid endale süütamiseks kuiva materjali juba enne võistluse algust. Hoolimata rasketest ilmastikutingimustest, suutis kaks rühma oma süüdatud lõkkel vee keema saada. Kristian Vaarpuu sõnul on see kinnituseks, et noored siiski näpunäiteid kuulasid ja eelnevates loengutes räägitut hoolikalt tähele panid. Tema soovitas võistlejatel korjata kuivi kuuseoksi, mis asuvad tüve lähedal ja kuhu vihm nii kergelt ligi ei pääse.

Viimases kontrollpunktis lasti sportpüssidega 50 meetri kaugusel asuvate märklaudade pihta. Kontrollpunktis ülesandeid jaganud vanemveebli Kaido Õimu sõnul tabavad tütarlapsed märki isegi paremini kui poisid.

Pidev sadu ja jahe ilm ei rikkunud laagriliste tuju. Mõned vaprad isegi solberdasid põldudevahelistes veelompides ja kraavides, kartmata külmetuda. Ka korraldajate sõnul ei jäänud ükski laagriline haigeks.

Tüdrukute meelistegevus on püssilaskmine

Jõgeva kolmandas rühmas võistelnud Karin Murumaa sõnas, et laager oli koolivaheaja kõige parem osa. “See metsas viibimine ja onnide ehitamine oli kõige lahedam,” ütles tüdruk, kes on kodutütrena tegutsenud juba kolm aastat. Tema arvates võiksid laagrid palju kauem kesta. Ka Karini rühmakaaslased Merlyn ja Kristin kinnitasid, et laager on palju põnevam kui niisama kodus istumine. “Siin leiab palju uusi sõpru,” lisas Kristin.  “Selle laagri parim tegevus on olnud püssilaskmine ja onni ehitamine,” kinnitasid tüdrukud üksmeelselt. Metsas tuleraua abil lõkke tegemine neil siiski nii hästi ei õnnestunud. “Me ei saanud isegi lõket põlema, ainult õrnalt suitses,” tunnistasid Jõgeva neiud. Veel kinnitasid nad, et lühiajalise laagri jooksul ei tekkinud neil ka mingit koduigatsust ja külma nad samuti ei kartnud. Seni on nad osalenud kõigis Kaitseliidu korraldatavates laagrites ning ootavad juba õhinaga kodutütardele ja noorkotkastele mõeldud talvelaagrit.

Võistlusel sai määravaks raja läbimise aeg, tule tegemine ja veekeetmine ning märki laskmisel võistkonna punktide üldsumma. Kolmeteistkümnest võistkonnast oli seekord parim Voore. Teise koha sai Jõgeva II rühm ning kolmas koht kuulus Rakke rühmale.

iii

EILI KOITLA

blog comments powered by Disqus