Krõbedale pakasele vaatamata jõudsid kohale enam-vähem kõik registreerunud, saarlased kaasa arvatud. Ainult tormalased jäid transpordiprobleemide tõttu tulemata…
Seitse luuleetendust mahtusid kõik ära reede õhtusse. Neid järgemööda vaadates sai üha selgemaks, et keskastme õpilane pole üldse mingi luulekauge “element” ? juhul, kui talle eakohased tekstid ja õige lähenemisnurk leida.
Näiteks Kolga Keskkooli näitetrupi Kohal-olijad lavastuses said mürsikueas poisid teha koerust niipalju kui jõudsid, tehes sealjuures üksiti tasemel kunsti ja lahates ühiskonna valupunkte.
“Mul lihtsalt on trupis parajalt koerad poisid ja mõtlesin, et miks mitte nad koertest ja teistest lemmikloomadest kõnelevaid luuletusi lugema panna ? seda enam, et selliseid luuletusi osutus lähemal uurimisel olevat päris palju,” ütles Kohal-olijate juhendaja Terje Varul. “Kui aga tänapäeva ühiskonnas ringi vaadata, siis võib tõdeda, et paljud inimesed kipuvad lemmikloomi feti?eerima ja vaat et lastestki olulisemaks pidama.”
Kolga Kohal-olijad ja Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja noorem trupp olidki need, kelle ?ürii ehk Nõukoda luulepäevade laureaatideks tunnistas. Kui Kolga lavastus “Dolce vita” ehk “Magus elu” lõi vaimukusega, siis Liblikapüüdja järelkasvu lavastus “Maailmas on miljon kaksteist teed” mängis oskuslikult publiku hingekeeltel ning andis kõigile võimaluse paarikümne minuti jooksul maailma taas lapsesilmade läbi vaadata.
Isiksuse alged
Küsimusele, mis olid kahe laureaadi voorused, vastas Nõukoja liige, näitleja ja lavastaja Andrus Vaarik Ameerika kirjanikku ja mõtlejat Susan Sontagi tsiteerides:
“Kui miski väga meeldib, siis ära seda analüüsi.”
Tähetunnil nähtud gümnaasiumiealiste ja Tuulelastel nähtud põhikooliastme luuleetendusi võrreldes tajus Vaarik aga seda, et nooremate puhul on juhendaja osakaal suurem.
“Kui ma etendust jälgides äkki tajusin targa inimese olemasolu, siis oli see tark inimene juhendaja, mitte noor näitleja,” ütles Vaarik. “Samas aga oli ka hetki, mil luulet lugevate laste juures ilmnesid sündiva isiksuse alged. Ja need hetked olid eriti armsad.”
“Nii, nagu me kevadel kurgi-, tomati- ja lilletaimi akna peal margariinikarpides ette kasvatame, nii tuleb ka neid, kes tulevikus Tähetunnil ilma tegema hakkavad, keskastme luulepäevadel “ette kasvatada”,” ütles teine Nõukoja liige, ETV kultuurisaadete peaprodutsent Gerda Kordemets. “Ja on otse üllatav, kuidas juhendajad olid suutnud keskastme noored, kel pea tuult täis ning kes, olles lapsed, tahaksid hirmsasti olla täiskasvanud, nii süvenenult luuletekstidega tegelema panna.”
Tuulelastel esimese luuleetenduste hindamise kogemuse saanud Jõgeva haigla ravijuht Kalle Piiskoppelgi tunnistas, et noorte tõsine ellusuhtumine ja luuletekstidesse süüvimise oskus olid ootamatud ja üllatavad.
“Tüüparusaamal, et selles vanuses noortele on olulised ainult tümps, näts ja sigaretid, pole mitte mingit alust ? tehtagu ainult silmad lahti ja vaadatagu!” tõdes Kalle Piiskoppel.
Uks lahti
“Mind on Tähetundidel hakanud painama küsimus, kuivõrd on sellel üritusel “jämeda otsa” enda kätte haaranud tuntud-teatud kooliteatrikantside “maffia” ja kuivõrd lihtne-raske on uutel tegijatel end “uksest sisse” murda,” tunnistas pika Tähetunni-kogemusega Nõukoja liige, raadioajakirjanik Mari Tarand. “Tuulelapsed kui täiesti uus nähtus, kuhu veel liigset tungi pole, võikski minu meelest olla see uks, kust uued tegijad soovi korral sisse saaksid astuda.”
Lõpetamisel anti lisaks kahele laureaaditiitlile välja rida muid preemiaid. Rakvere Linnanoorte Näitetrupp sai parima kujunduse ja omaloomingu preemia (lavastuses “Kära” oli kasutatud trupi liikme Keidi Siderovi tekste), Saaremaa Ühisgümnaasiumi trupp Kreputlased sai kostüümipreemia, Aseri Keskkooli näitering preemia julguse eest olla laps, Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja vanem trupp preemia tervikliku lavaloo eest ning Tallinna Arte Gümnaasiumi teatritrupp preemia julge alguse eest. Näitlejapreemiad ehk Tuulelapse auhinnad said Kristen Torm Jõgeva Gümnaasiumist ning Jonna Kubu, Oskar Malleus ja Jaak Laanpere Kolga Keskkoolist.
“Tundub, et Tuulelastest saab asja,” tõdes lõpetamisel luulepäevade peakorraldaja ja Liblikapüüdja juhendaja Lianne Saage-Vahur.
RIINA MÄGI
