Laia ilma või koju tagasi?

iii

Tänuhommik oli mõtteliseks jätkuks Jõgeval möödunud kevadel Kesk-Eesti messi ajal toimunud Jõgevamaa noortefoorumile, millel diskuteeriti selle üle, mida tuleks teha, et Jõgevamaa noored pöörduksid pärast õpinguid kodumaakonda tagasi. Eilsega sarnane tänuhommikusöök korraldati ka tänavu kevadel sealsamas Põltsamaa kultuurikeskuses. Uue lennu abituriendid otsustati kokku võtta juba sügisel, sest nagu elu näitab, kipub nende elu kevadel väga kiireks minema.

Tänuhommiku juhatas sisse maavalitsuse hiljutise noorsootöö spetsialisti Kristjan Rohioja ja pressiesindaja Andres Looranna paarikümneminutiline video, milles päriti eri koolide abiturientidelt, kuidas nad on rahul oma kooli ja sealt saadava haridusega ning kas nad seostavad oma tulevikku Jõgevamaaga.

Ka abiturientide lühietteasted pidid idee järgi olema intrigeerivad ning vastama küsimustele, kas noored seostavad oma tulevikku Jõgevamaaga, mis on Jõgevamaal head ja halba, mis seda otsust mõjutab ning mida on noored ja nende kool teinud selleks, et tutvustada Jõgevamaad. Eri koolid olid oma kavad lahendanud üsna erinevas võtmes. Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium oli valmis teinud optimistliku lõpuga filmi, milles linna ärikorraldust õppima läinud neiu kodukülla tagasi tuli ja koos naabripoisiga suurfarmi püsti lõi, Jõgeva Gümnaasiumi kava oli seevastu huumorivõtmes ning parodeeris telekast nähtud jutusaateid, kus “rääkivad pead” tegelikult mitte midagi asjalikku ei räägi. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kavas ütles Marite Nugis aga välja ilusa mõtte:

“Kuigi oleme oma koolide kõige vanemad õpilased, oleme me siiski väga noored ega tea täpselt, mida elult oodata. Meie ees on lahti tuhat teed, aga enne, kui laia maailma läheme, peaksime rohkem teadma Jõgevamaast. Loodan, et paljud meist tulevad siiski siia tagasi — targemana, tugevamana ja kodukohta armastades.”

Tohutult võimalusi

Neile, kes tõepoolest ühel või teisel eesmärgil välismaale minna kavatsevad,  jagasid teavet ja nõu Euroopa noorteinfo võrgustiku Eurodesk koordinaator Hannes Sildnik ja projekti Euro<26 koordinaator Alo Raieste.

“Infot ja võimalusi on palju, peab ainult teadma, kust ja kuidas seda üles leida,” ütles Hannes Sildnik. “Muidugi peate ka ise teadma, mida te välismaal teha tahate. Üks tüüpilisemaid noorteinfovõrgustiku poole pöördumisi kõlab nii: “Tere! Olen 16-aastane ja tahan minna välismaale.” Sellisele pöördumisele on raske midagi arukat vastata.”

Võimalusi õppida, vabatahtlikuna töötada, noortelaagrites osaleda ja muud põnevat ette võtta on aga noortel praegu tohutult — see sai kaht ettekannet kuulates küll selgeks. Ent Hannes Sildnik juhtis tähelepanu ka sellele, et käesoleva sajandi keskpaigaks jõuab Euroopa tänasest hoopis erinevasse situatsiooni: kuuekümneaastasi ja vanemaid on siis demograafide arvamuse kohaselt kaks korda rohkem, kahekümne viie aastasi ja nooremaid neli korda vähem. Mis tähendab, et iga noore vastutus Euroopa elu edendamise eest muutub tunduvalt suuremaks. Käesolev nädal ongi traditsiooniline Euroopa Noortenädal, mille jooksul tehaksegi kogu Euroopas, Eestis kaasa arvatud, teavitustööd noorte võimalustest ja perspektiividest Euroopa Liidu kontekstis.

“Tahtsimegi, et noored saaksid infot õppimis-, töötamis- ja reisimisvõimalustest Euroopas n-ö esmaallikast ehk inimestelt, kes sellega iga päev tegelevad. Sel moel on see mõjusam kui virtuaalsel teel infot hankides,” ütles praegu maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja kohuseid täitev Aime Meltsas. “Samas tahtsime ise abiturientidelt infot saada selle kohta, millised on nende ootused Jõgevamaale kui võimalikule tulevasele elu- ja töökohale. Ka meie sätime ju pidevalt paika oma arengusuundi, kaalume, kuidas tagada maakonna tasakaalustatud areng, ning selline info on meile vajalik. Noored on ses suhtes hea infoallikas: nad on tihti oma väljaütlemistes vabamad ja seetõttu ka kriitilisemad kui täiskasvanud, kes teinekord juba oma ametiseisundi tõttu kõike välja ütlema ei kipu.”

Abiturientide tänuhommikul viibisid ka omavalitsusjuhid: koolipidajad ongi meil ju enamasti omavalitsused.

Raha seab piirid

“Tore, et noored niimoodi kokku võeti,” ütles Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots. “Usun, et Euroopas pakutavate võimaluste kohta käiv info oli noortele väga kasulik. Seda, et noored piiri taha vaatavad ja sealsetest asjadest mõnikord rohkem teavad kui kodustest, ei saa me neile pahaks panna: maailm jääb ju paratamatult üha väiksemaks ja vahemaad lühemaks. Tihti jõuavad noored aga just välismaal tõdemusele, et samad võimalused on neil tegelikult ka kodus ning et just kodus on neist kõige rohkem kasu: kes siis Eesti elu ikka edasi viima peaksid kui mitte meie tänased noored.”

Noortega vesteldes tundus, et Jõgevamaal saadud haridusega on nad üldiselt rahul. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi tüdrukud Kertu Kesküla ja Kristiina Miller kahetsesid ainult, et ka gümnaasiumi lõputunnistus tuleb neil, nagu põhikoolitunnistuski, vastu võtta kultuurikeskuses.

“Kui põhikooli lõpetasime, tehti aulas remonti, gümnaasiumi lõpuaktuse ajaks läheb remonti muu osa koolimajast. Nii et ses mõttes oleme üks õnnetu lend.”

Oma tulevikku Kertu ja Kristiina Jõgevamaaga seostada ei osanud. Kui, siis ehk kauges tulevikus, kui aeg vanaduspõlve veetmisele mõelda. Küsimusele, kas paremaid elu- ja töövõimalusi ei peaks just nemad, noored, siin Jõgevamaal ise looma hakkama, vastas Kertu, et raha seab ju üsna ranged piirid: kui algkapitali võtta pole, siis äri püsti ei aja.

Jõgeva maavanema Aivar Koka sõnul on abiturientide tänuhommikud kavas traditsiooniliseks muuta, nii nagu on traditsiooniks esimeste klasside kutsumine Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi ja üheksandate klasside maakondlik haridusmess.

“Noored mingu õppima, töötama ja silmaringi laiendama, aga tulgu siis Jõgevamaale ilusa looduse keskele tagasi,” ütles Aivar Kokk. “Tänu sellele, et meil oli võimalus häid lektoreid kutsuda, saime neile oma tuleviku planeerimiseks kasulikku infot jagada.”

Tänuhommikut toetasid Riigikantselei Euroopa Liidu Teabetalitus, Jõgeva maavalitsus ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liit. Kingituseks said kõik abituriendid vastilmunud „Kalevipoja kodupaiga aabitsa”.

RIINA MÄGI