Viimased aastad on andnud meile silmaga nähtava arengu tee-ehituses. Tallinn-Pärnu-Ikla, Tallinn-Tartu-Luhamaa, Tallinn-Narva ja nüüd ka Jõhvi-Tartu-Valga trassid on saanud või saavad kohe uue kvaliteedi. Seda suuresti tänu Euroopa Liidu vahenditele.
Jõudumööda ja vastavalt sellele, kuidas meil endil raha jagub, on remonditud ka teisi riigiteid. Paraku ei saa nende teiste jaoks EL rahasid kasutada, sest kaugelt Brüsselist vaadatuna ei ole need teed abikõlbulikud, sest neid mööda ei liigu piisavalt suured kaubaveod.
Tallinna-Tartu trassil, mis on küll enamasti kenasti korras, liikuvat ka vaid ca 3000 autot ööpäevas. Seetõttu ei olevat seda praegu otstarbekas neljarealiseks ehitada. Lubage mul selles järelduses kahelda! Võib ju käia antud maanteed vaatamas öösel ja öelda, et siin tõesti autosid eriti palju ei liigu. Paraku käib põhiline askeldamine Tartu ja Tallinna vahel ikka hommikul kella kuuest õhtul kella üheksani. Eriti koormatud on aga tee pühapäeva õhtust kuni esmaspäeva õhtuni ja reede lõunast peaaegu südaööni. Põhjuseks ikka töökohtadest tingitud pendelmigratsioon. Liiklustihedust peaks just siis mõõtma.
Kui reede õhtul trehvab Tallinnas korraga palju suurüritusi olema, siis käib trassil selline sabatants, et parem oleks metsa põgeneda. Hea on, kui on tegemist kuiva ilmaga, aga meil on nii kuiva kui ka valget aega ikka suhteliselt vähe. Olen ise tuisuse ilmaga pühapäeva õhtul pärast kella 19 Tallinna sõitnud, kusjuures liikumiskiirus oli ca 50 km tunnis. Mõlemas suunas liikus aga samal tigukäigul katkematu kolonn autosid.
Maantee on nagu elektrijuhe ? seal võib ilma suuremate kadudeta liigutada väikseid vooluhulkasid, aga teatud tingimustel põleb juhe lihtsalt läbi. Mida tihedamaks liiklus läheb, seda suurem on oht, et üha sagedamini hakkab olema olukordi, kus Tallinna-Tartu Luhamaa trassil liiklus tundideks lihtsalt seiskub. Võib ju optimistlikult loota, et seda ei juhtu, aga sellise transpordi intensiivsuse ja tee laiuse juures jääbki see ainult lootuseks.
Kindlasti ei saa öelda, et Maanteeamet pole küsimusega üldse tegelenud. Küll aga on vahepealsed arengud projekteerimistöödes ja rahastamises andnud paraku trassi ehitusele mitmeaastase pidurduse. Loodame, et 2006. aastal jõuame Vaida-Aruvalla teelõigu hankeni ja aastal 2007 saame ehitusega alustada. Selle lõigu maksumus täna on ca 350 miljonit, millest enamus on EL vahendid.
Mäo ümbersõidu tehnilise projekteerimisega plaanitakse valmis jõuda 2006. aasta lõpuks. Siin võib osutuda takistuseks tee alla jäävate maade võõrandamisest tõusvad vaidlused. Positiivsete arengute korral on aga võimalus, et selle umbes 220 miljonit krooni maksva teelõigu ehitust alustatakse 2008. aastal.
Murekohaks on ka Tartu ümbersõit. Siin on aga täiesti reaalne lõpetada projekteerimine aastal 2007 ja teha ehitusega algust aastal 2009. Objekti maksumus tänase seisuga on arvestuslikult 1,2 miljardit krooni.
Aruvalla-Mäo teelõigu projekteerimise lõpptähtaeg on planeeritud aastale 2009. Millal aga seal ehitama saab hakata, sõltub juba paljudest asjaoludest ? Eesti majandusarengust, EL rahastamisperspektiivist ja paljust muust.
Nendele inimestele, kes seda trassi iga päev kasutavad, ei ole selline ajaline perspektiiv just eriti roosiline. Nii suure objekti planeerimise juures on oht ka selles, et kiire ja mahuka rahastamise korral võivad kannatada väiksemate teede remondid. Seda aga ei tohi mingil juhul lubada.
Kõige olulisem on siiski, et Tallinna-Tartu-Luhamaa trassi projekteerimine ja ehitus käiksid maksimaalse võimaliku tempoga. Tõesti, täna ei ole trassi keskmine ööpäevane koormus neljarealise kiirtee jaoks veel n-ö otstarbekas, aga see tõuseb iga päevaga. Kui me ei tegele täna projekteerimise ja ehituse ette valmistamisega, siis mõne aasta pärast oleme juba tõeliselt hiljaks jäänud.
Tallinna-Tartu maantee ei pruugi täna küll vastata Euroopa standarditele, aga meie väikese riigi jaoks on see erakordselt oluline tuiksoon kahe linna vahel. Kui see tuiksoon hästi ei toimi, pidurdub areng mõlemas linnas ja elu maanteel on ebamugavam ja põhjendamatult ohtlikum pea kõigil eestimaalastel.
Selleks, et trassi projekteerimise ja ehituse tempo oleks maksimaalne, peab see olema pidevalt päevakorras. Ja siin ei piisa ainult Tartu ja Tallinna linnapea, mõne üksiku poliitiku või ettevõtja ajakirjanduses ilmuvast appihüüdena kõlavast artiklist. Selleks peab asjaomastele järjekindlalt meelde tuletama ja neile igapäevast avaldama survet kõigis võimalikes kanalites. Kui me seda ei tee, pääseme varsti kergemini Riiga õppima ja tööle kui Tartust Tallinna või vastupidi. Mitte et mul Riiga mineku vastu midagi oleks, aga väga tahaks ikka Eestimaa piires ka vabalt ja kiirelt liikuda.
Lõpuks peaks ikka aru saadama, et meie teed on vajalikud eeskätt meie inimestele ja nende heaoluks ning alles seejärel muude Euroopa ülesannete täitmiseks! Me ei taha ju muutuda omal maal lihtsalt teistele vajalike teede kojameesteks, kes maanteeservalt tolmu ja prahti pühivad, et kõigil teistel uhkem ja ilusam omi asju ajada oleks! Oma rahva asjad tahavad Eestis ikka ennekõike ajamist.
Mait Klaassen,
Riigikogu Reformierakonna fraktsioon
