Kes põleb heleda leegina,
ei sure iial eikeegina
Küünlavalguses esitati Eeva Niinivaara luuletusi ja räägiti tema eluloost. Eeva Niinivaara sündis 21. detsembril 1901. aastal Siimustis Pälluri talus Anna ja Kaarel Pedriksi tütrena. Oma olemuselt oli ta looduslaps. Ta oli andekas kunstide valdkonnas – armastas kirjandust, mängis klaverit ja harrastas joonistamist. Oma esimesed luuletused kirjutas ta juba algkooli V klassis. Keskhariduse sai neiu tütarlastegümnaasiumis Tartus. 1919. aastal jätkas ta õppimist Tartu Ülikoolis. Kaks aastat töötas noor naine õpetajana Võru Seminaris, kus innustus oma direktori Johannes Käisi ideedest. Ta armastas oma õpilasi ja õpilased kiindusid temasse, armastasid ja austasid teda. Töö õpilastega hakkas Eevale meeldima ja ta jäigi kogu eluks sellele ametile truuks. Temast sai unustamatu õpetaja. 20. juunil 1930. aastal laulatati Eeva Pedriks ja Martti Niinivaara. Sündis poeg Seppo. Kahjuks tuli viis aastat kestnud abielule kurb lõpp ja Eeva jäi leseks. Ta vajas elukutset, et last kasvatada. Nii jätkas proua Niinivaara õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus ta pärast magistrikraadi omandamist töötas eesti keele lektorina kuni pensionile jäämiseni 1969. aastal.
Imetlust vääriv oli Eeva Niinivaara oma nooruslikkuse ja arukusega. Temas oli alati mingi salapärane jõud. Oma pojast Seppost kasvatas ta väärika inimese, kes austas ja armastas oma ema ning hindas tema elutööd ja eneseteostust.
Tänu Eeva Niinivaarale on paljud soomlased õppinud tundma eesti keelt ja kultuuri ning austama eestlasi ja Eestimaad. Eeva elas tõepoolest oma elu säravalt ja tänu sellele mäletatakse teda siiamaani ning peetakse meeles kui suurepärast luuletajat ja õpetajat. Nii ka meie, Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilased, õpime tema elust ja tegemistest ning oleme tänulikud temanimeliste stipendiumide ja preemiate eest, mille Jõgevamaalt Siimustist pärit daam pani välja kodukohast pärit gümnasistide toetuseks ja mida pälvivad meie koolikaaslased.
Niinivaarale pühendatud päeva kulminatsioon toimus tema mälestuskivi juures Siimustis, kuhu asetasime tänuks tema elutöö eest meie kooli lillekimbu. Mälestasime ja meenutasime Eeva Niinivaarat ja tundsime, et olemegi elukogemuse võrra rikkamad. Nii paeluv on üks elulugu ja mälestuskivi ja üksik lillekimp keset jõululumist maastikku, saabuva talve ootel.
Kätlin Nigulas, Janar Kriiska, Õnnela Skobiej ja Malle Örd,
Jõgeva Ühisgümnaasiumi XI b klassi õpilased
