MINA JA PRAHT

See juhtus Tartus, aga tõenäoliselt põrkuvad inimesed igal pool samasuguste probleemidega. Omavalitsuse nõudmiste aluseks on värskelt vastu võetud jäätmeseadus, mida ka paljud parlamendierakonnad heaks ei kiida.

Jäätmeseaduses on kirjas, et kohalik omavalitsus peab jäätmevaldajate (siin all mõeldakse ka eraisikuid) registrit, ja peab õigeks, et elanik peab liituma ?korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas?. Mõte selles, et kõik lubaksid linnal või vallal mingit tasu eest enda järelt kasida.

Üldiselt ei ole soositud, et inimene ise oma jäätmetega hakkama saab, kuid jäätmeseaduse § 69 lõige 4 annab siiski ka selleks võimaluse, pannes küll elaniku sõltuma omavalitsuse heast tahtest: ?Valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise.?

Seaduses seisab seegi, et korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel antud keskkonnakompleksluba. Seda võimalust peavad ökoloogilise mõttelaadiga inimesed väga oluliseks. Nende meelest on kogu jäätmetemaatika seotud sellega, et inimesed saastavad lihtsalt mugavusest või teadmatusest ülearu oma ümbrust ning esmatähtis on anda võimalus vähe jäätmeid tekitada, ja haridus, et neid väheseid jäätmeid arukalt käidelda.

Haridus- ja teadusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi Säästvat Arengut Toetava Hariduse töörühma esimees Ivar Puura julgustas mind ka vastavasisulist avaldust tegema. Enne aga jõudis Tartu linnavalitsus avada minu kohta toimiku ja algatas juurdluse, sest olin eksinud Tartu linnavolikogu 9. juuni määruse vastu, millega kohustatakse mind iga kuu ära vedama konteineritäie prahti.

 

Toodan prahti liiga vähe?

Ma elan eramajas. Minu viimase kuu mitteorgaanilisi pakendeid oli mul 800 grammi ja konservikarpe 250 grammi. See tähendab, et ma peaksin loobuma oma tagasihoidlikust ja säästlikust elust ning oma ja lähikondsed saastajateks ümber kasvatama.

Üldisemas plaanis tähendab see, et hakkaksin maakerale tootma iga kuu ühe konteineritäie sodi. Meid on kokku kuus miljardit ja maakera saab niisuguste ?ideaalinimeste? abiga üpris kiiresti lootusetult ära saastatud.

Vanasti viisin kogu prahi suure kommunaalmaja konteinerisse ega mõelnud sellele teemale. Kui nii oleks minuga jäänudki, siis oleksin omavalitsuse seisukohast ideaalinimene ? prügiladustaja.

Seejärel elasin paraku rohkem kui aasta Vilsandi saarel, kus prahti ei tohtinud tekkida, sest see oli looduskaitseala. Kuid veel enam seetõttu, et ümberringi oli ehe loodus ja käsi ei tõusnud seda saastama. Praht püüti likvideerida. Õigemini, seda väga palju ei tekkinudki; sain teadmise, et praht on seotud nn valgete inimeste tsivilisatsiooniga. Seal ei olnud aga autosidki, rääkimata muust saastavast ollusest.

Aastal 2000 elasin Pilistvere pastoraadis, mida valitses ökoloogiline pastor Vello Salum. Tema tegeles lausa metoodilise õpetustööga, kuidas sorteerida prahti ja mismoodi miski taaskasutusse võiks jõuda.

Aastal 2001 ehitasin linnaäärsesse agulisse maja ning olen kuni jäätmeseaduseni saanud maakera rahus saastamata jätta. Äsja olid ka Ameerikas taifuunid, mis väidetavalt tulid saastamisest, tappes palju inimesi. Räägitakse, et katastroofe tuleb veelgi. Minu uus eluvaade tähendaks, et ma tapan oma sodi abil kaudselt inimesi, olgugi et ise ei pruugi kätt külge panna rohkem mujale kui konteinerikaanele, mida mu käsi üles ja alla liigutab.

Protsess jätkub ? selgub, et prahitootmise koormise all kannatab väga palju inimesi. Ülekuulamisel tunnistasin sedagi pattu, et mul pole ka autot, milles põletada fossiile ja seeläbi lähendada maakera ökosurma. Ma ei tea, äkki on juba ka fossiilidest aetud vedeliku põletamine kohustuslikuks muudetud ja mind ähvardab järgmine protsess.

Ma ei olnud seni eriti palju jäätmeseadusele mõelnud. Kujutasin ette, et see seadus peaks oma prioriteediks võtma maailma ökoloogilise olukorra parandamise. Aga mulle tehakse ülekuulamisi selle eest, miks ma maailma hävitamisele ei soovi kaasa aidata ? miks ma sorteerin ise oma vähese prahi. Tunnen end abituna, Vilsandi saare loodus ja Pilistvere pastori õpetussõnad on välja naerdud. Ma aga ei taha tugineda ökokatastroofi ideoloogiale.

Milline on erakondade suhtumine jäätmeseadusse?

Rahvaliit: majaomanikke on diskrimineeritud, kui neid sunnitakse maksma pooltühja prügikasti tühjendamise eest kord kuus. Prügikaste peaks tühjendama vastavalt vajadusele.

Sotsiaaldemokraadid: vastavalt vajadusele peaks prügikaste tühjendama.

Isamaaliit: jäätmeseadus on üks praakseadus ja vasturääkivusi täis, see seadus tuleks tervikuna ümber teha.

Res Publica: üks kord kuus peale sunnitud prügivedu on ülekohtune, prügivedu peaks toimuma vastavalt vajadusele.

Mait Raun

blog comments powered by Disqus