Meie maakonna taotlejatest saab ERDFist kõige suurema summa ? 4 810 183 krooni ? Jõgeva linnavalitsus ning raha on mõeldud linna jäätmejaama rajamiseks. Põltsamaa vallavalitsus saab Kamari paisjärve tervendamise I etapi töödeks pisut vähem, 4 722 427 krooni ning Jõgeva vallavalitsus eelsorteeritud jäätmete kogumispunktide väljaehitamiseks 1 085 967 krooni.
Jõgeva linna jäätmejaama projekt oli ERDFi kahes varasemas taotlusvoorus n-ö iluvigade tõttu tagasi lükatud. Seda suurem oli projektiga kõige enam tegelnud linnaaedniku Taivo Paeveeru rõõm, et nüüd jaatav vastus tuli. Jäätmejaam on tema sõnul projekteeritud Toominga tänaval asuva veepuhastusjaama taha.
“Selle raha eest saame jaama enam-vähem valmis ehitada: maa-ala korrastada, võsast puhastada ning planeerida ning rajada drenaa?i, kanalisatsiooni ja estakaadi,” ütles Taivo Paeveer. “Tegelikult oleks jaama jaoks raha vaja natuke rohkem, aga paraku on ERDFi taotlustele kehtestatud teatud ülempiir ja me pidime oma soovidega selle alla mahtuma. Koos linna omaosalusega kulub jäätmejaama väljaehitamiseks 6-6,5 miljonit krooni.”
Enamasti taaskasutusse
Jäätmejaama rajamise vajadus tuleneb nii üleriigilisest, maakondlikust kui ka linna jäätmekavast ning linna jäätmehoolduseeskirjast. Jaama paigaldatakse suured konteinerid, kuhu elanikud saavad tuua oma sorteeritud olmejäätmed. Eraldi konteineritesse saab paigutada näiteks puidu-, metalli- ja klaasijäätmed, papi ja paberi jne. Suurem osa jaama toodavatest jäätmetest lähebki taaskasutusse, osa siiski ka prügilasse.
Jäätmejaama saavad Taivo Paeveeru sõnul olmejäätmeid viia mitte ainult Jõgeva linna, vaid ka lähivaldade, näiteks Jõgeva ja Palamuse valla elanikud ning prügist vabanemise eest nad maksma ei pea. Omapäi rahval jaamas siiski toimetada ei lubata, vaid seal hakkab tööle jäätmete vastuvõtja.
?Kui saame ametliku kinnituse projekti rahastamise kohta, tuleb linnavalitsusel ehitaja leidmiseks konkurss korraldada,? ütles Taivo Paeveer. ?Minu arvestuse kohaselt ei saa sellises mahus objekt valmida enne 2007. aasta lõppu, aga võib-olla ma eksin.?
Mini-jäätmejaamad
Jõgeva vallal on plaanis rajada euroraha eest eelsorteeritud jäätmete kogumispunkt Siimustisse, Jõgeva alevikku ja Vaimastverre.
?Algul kavatsesime taotleda raha ka Laiusele ja Kuremaale jäätmete kogumispunkti rajamiseks, ent nii suure projekti omafinantseeringuks oleks meil raha nappinud,? ütles Jõgeva vallavalitsuse keskkonnakaitse- ja heakorraspetsialist Vello Lukk.
Jäätmete kogumispunktid on nagu mini-jäätmejaamad: ka neisse paigaldatakse konteinerid mitut eri liiki olmejäätmete jaoks, millest suurem osa hiljem taaskasutusse läheb. Kuna taarakonteinerid on enamiku kaupluste juures juba olemas, siis neid kogumispunktidesse enam vaja pole, see-eest saab seal olema ka ohtlikest jäätmetest vabanemise võimalus.
“Jäätmete kogumispunktide rajamine lahendab jäätmeprobleemi hajaasustusega piirkondades, kus regulaarse jäätmeveo korraldamine mõttekas pole,” ütles Vello Lukk. “Mingiteks prügihunnikuteks kogumispunktid ei kujune: need on korralikud aiaga piiratud asfaltplatsid korralike konteineritega. Jäätmeid saab sinna tasuta ära anda paaril-kolmel korral kuus, kui jäätmete vastuvõtja kohale tuleb ja väravad avab.?
Siimusti, Jõgeva aleviku ja Vaimastvere kogumispunkt peavad valmima tuleva aasta sügiseks. Kogumispunktita ei jää aga ka Laiuse ja Kuremaa: nende jaoks loodab vald raha saada MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus kaudu esitatava suurema ühisprojektiga.
Kamari paisjärvel tehtavast on pikemalt juttu tänase Vooremaa kuuendal küljel, seepärast ei hakka siinkohal seda teemat puutuma.
RIINA MÄGI
