Suusamaana on Eesti maailmakaardile tõusnud ja kinnistunud. Uisutamise puhul võisime rinna uhkelt ette lüüa viimati neli aastakümmet tagasi, mil kiiruisutaja Ants Antson jõudis olümpiamedalini.
Tippude olemasolu ja hulk näitab, kui populaarne mingi (spordi)ala rahva hulgas on. Loomulikult pole enamikul meist eesmärgiks tippude sekka küündida, spordi harrastamine on vajalik ikkagi eelkõige iseenda hea ja tugeva tervise jaoks.
Meie laiuskraadi lumine-jäine talv pakub suurepäraseid võimalusi suusaspordiga tegelemise kõrval ka uisusaapad jalga tõmmata ning lihtsalt jääl liuglemisest lõbu tunda või hokit mängida.
Looduslikel radadel end muidugi t?empioniks ei treenita: see nõuab kvaliteetse tehisjääga sisehalle ja head varustust, aga see on juba omaette teema.
Uisusport on vahepealsete aastakümnete jooksul ebaõiglaselt unarusse jäetud. Mullu talvel küll peeti Adaveres Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises, kuid seda tehti esimest korda pärast … 35 aasta pikkust vaheaega. Eesti meistreid selgitatakse eelolevalgi talvel ? taas Adaveres, 4. ja 5. veebruaril.
Uisutamise ja üldse tervisespordiga tegelemise propageerimiseks algatas Jõgevamaa ka sootuks uue asja ? tuleva aasta 11. märtsil kõlab Peipsi jääl Kodavere juures esimese Kalevipoja uisumaratoni stardipauk. Lisaks võidu peale kiiruisutajatele oodatakse jäärajale vähemalt tuhandet uisutamishuvilist.
Uisutamise ?taasavastamise? üle võib ainult rõõmu tunda ning hoida pöidlad pihus, et hea idee laitmatult realiseeruks.
Uisutamine ehk tritsutamine oli sadakond aastat tagasi Eestis tänapäevast terminit kasutades võib-olla isegi kõige levinum talispordiala. Esmalt meenub muidugi, kuidas Toots Teelet nõrgale jääle meelitas.
On säilinud keskaegseid joonistusi, mis kujutavad uisutajaid Soome lahel. Liuglemisel kasutati hoo andmiseks tänaste suusakeppide sarnaseid keppe.
Metallist tera sidusid saapatalla alla hollandlased, kel oli vaja ületada talvel külmunud kanaleid ning kes leidsid, et nii on seda kõige mugavama teha. Spetsiaalseid uisusaapaid hakati kasutama veidi vähem kui sada aastat tagasi.
Uisutamine vääriks kindlasti suuremat osa eestlaste talviste harjumuste seas. Uisutama õppida on lihtne, selleks läheb vaja vaid elementaarset tasakaalutunnetust.
