Euroliit avab muulastele sisepiirid

Aastataguses ettekandes kinnitas Eesti Euroopa Liidu asjade direktor Gert Antsu, et vastavalt 23. jaanuaril jõustuvale direktiivile saavad kolmandate riikide kodanikud sarnaselt euroliidu kodanikega õiguse töötada, õppida, tegeleda ettevõtlusega või elada niisama mõnes teises EL-i liikmesriigis (v. a Inglismaal, Iirimaal ja Taanis). Ministeeriumis valmistatakse ette sadu tuhandeid inimesi puudutavat välismaalaste seadusega seotud muudatust, mille vastuvõtmise tähtaeg on juba kahe kuu pärast. Muudatuse läbiminek ning vaba liikumise laienemine ka välismaalastele võib kaotada paljudele ühe olulisema argumendi, miks pürgida Eesti kodanikuks. Euroliidu direktiivi järgi peavad siin elavad mittekodanikud täitma hulga tingimusi, et saada reisimist kergendavat EL-i alalise elaniku staatust. Nad peavad olema Eestis elanud vähemalt viis aastat ning neil peab olema ravikindlustus ja piisav sissetulek. Pärast direktiivi jõustumist võivad nad minna elama teistesse euroliidu maadesse, kus neile esitatakse samalaadseid tingimusi nagu Eestis. Praegu ütleb ministeerium, et viisavabadust direktiiv kindlasti ei anna ning Schengeni ruumiga liitumiseni tuleb endiselt pass näpus saatkondade uksi kulutada. Direktiiv räägib aga ühemõtteliselt õigusest vabale liikumisele. VOOREMAA