Jõgeval Aia tänava otsas asuva maakondliku ettevõtluskeskuse infokonsultant Kersti Kurvits avab andmebaasi ja ütleb, et tänavu esimesel poolaastal külastas keskust 131 äriühingut (sealhulgas ka FIE-d ja alustavad ettevõtjad) ning 38 mittetulundusühingut. Nõu jagati ja koostööd tehti kümne omavalitsusega.
Põllundusettevõtja starditoetust ei saa
?Väga palju käib meil alustavaid ettevõtjaid. Enim küsimusi on äriplaani koostamise ja osaühingu asutamisdokumentatsiooni kohta, samuti EAS stardiabi kohta,? üldistab Kurvits. ?Tegutsevad ettevõtted tunnevad huvi investeeringute rahastamise ja koolitusvõimaluste vastu.? Kohalikes omavalitsustes käivad keskuse töötajad tihti kohapeal: aidatakse projektide ja arengukavade koostamisel ning finantseerimisallikate leidmisel.
2004. aasta lõpu seisuga tegutses maakonnas täpselt 800 äriühingut ja 2810 FIE-t. Enamik ettevõtteid klassifitseerub kuni 10 töötajaga mikroettevõtete hulka, keskmisi, kus töötab 50-250 inimest, on 22.
Maakonna ettevõtlustase on enam kui tagasihoidlik. Ettevõtete ja elanike arvu suhte poolest jääb Jõgevamaa võrdluses teiste maakondadega üheks punase laterna kandjatest.
?Siinne kant on üldteada põllumajanduspiirkond. Pärast suurmajandite likvideerimist pole maainimesed ilmselt teisi tulutoovaid tegevusi piisaval määral leidnud,? oletab Kurvits mahajäämuse üht põhjust.
?Kindlasti pärsib meie piirkonda asjaolu, et alustav põllumajandusettevõtja EAS starditoetust taotleda ei saa,? toob ettevõtluskonsultant Katrin Rajamäe välja reaalset elu silmas pidades üllatava klausli. Alustamis- ega kasvutoetust ei anta ka kalanduse, veonduse, jahinduse, metsamajanduse ega muudelgi aladel alustajatele. Eelistatud on tootmis- ja teenindustegevus ning turism. Maakonna turg on aga väike ning häid ideid napib.
?Turismindusega on siinmail samuti kehvasti,? ei varja Rajamäe suurt muret. ?Lõuna-Eesti turismi arengukavas pühendatakse Jõgevamaale paar lauset, riiklikus arengukavas ei kõnelda meie maakonnast peaaegu üldse.?
Majutuskohtadel üksi on keeruline end ära majandada, kui puudub kompleksteenus ? lisaks ööbimisele tahab läbisõitja söögikohti ning näha-kogeda midagi erilist ja omapärast, mispärast just siia sõita. Hädasti oleks vaja turismiettevõtjate tihedamat omavahelist koostööd, näeb Rajamäe probleemile leevendust.
Pea iga küsimus leiab vastuse
Kui inimene tänavalt astub ettevõtluskeskusse sisse näiteks sooviga asutada kohalik raadiojaam, siis mis abi ta saab?
?Kõigepealt püüame koos saada ülevaate, millised on inimese teadmised, oskused ja kogemused ses valdkonnas, kas tal on olemas vajalik personal,? loetleb Kersti Kurvits esimesi samme. ?Uurime, kui palju ettevõtmine maksma läheb, kui suure rahasumma inimene ise selle alla panna saab. Otsime teisi rahastusvõimalusi ja koostööpartnereid. Aga väga utoopiliste ideede puhul anname loomulikult küsijale märku, et peab ikka kahe jalaga maa peal seisma,? lisab Kurvits.
Kõikidele (mure)küsimustele ettevõtluskeskus mõistagi lahendusi pakkuda ei suuda. Infot vahendama ja jagama ollakse aga varmad. Nii astub eilse lühiintervjuu ajal keskuse uksest sisse vanem naisterahvas ja küsib, kuidas saaks maa-arhiivist mingit tõendit. Saanud juhatust, lahkub ta rõõmsalt. ?Meile esitatakse tõesti küsimusi seinast seina ning kui vähegi saame, leiame neile vastused.?
___
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus on üks EAS ehk Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse maakondlik arenduskeskus, mis
* aitab kaasa olemasolevate ettevõtete arengule ja toetab uusi ettevõtteid,
* algatab ja viib läbi uuringu- ja arendusprojekte,
* kogub ja levitab arendustegevuse ja ettevõtluse alast teavet,
* osaleb väliskoostööprogrammides ja -projektides,
* korraldab vajalikke koolitusi,
* vahendab riigi pakutavaid ettevõtluse tugimeetmeid.
www.jogevaevk.ee
ANDRES LOORAND
