Ettevõtjate, mittetulundusühingute esindajate, maavalitsuse ja omavalitsusametnikega kohtumist alustas ministeeriumi välisfinantseerimise osakonna nõunik Katri Seier lühiülevaatega avatud meetmetest ning Jõgevamaad puudutavast statistikast.
Struktuurifondid ? Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF), Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfond (EAGGF) ning Kalanduse Arendusrahastu (FIFG) ? on Euroopa Liidu (EL) regionaalpoliitika fondid, millega aidatakse järele EL vähem arenenud regioone. Et tasakaalustatud areng on EL üks peamisi prioriteete, kulub umbes kolmandik EL eelarvest struktuurivahenditele. Aastatel 2004-2006 saab Eesti kasutada oma arenguks nendest fondidest ligi kuus miljardit krooni.
Jõgevamaal aktiivsed projektikirjutajad
Struktuurifondide 47 meetmest on täna avatud täielikult või osaliselt 42. EL liikmeks oleku pooleteise aasta jooksul on Eestis rahastuse saanud 3310 projekti esitatud 6390-st. Kõige rohkem on taotletud abi põllumajanduse ja maaelu edendamiseks.
Jõgevamaalt on oktoobri alguse seisuga esitatud kokku 259 projekti, neist on rahastatud 121. Tabeli tipus paikneb ootuspäraselt Harjumaa, kus vastavad numbrid on 1847 ja 950 ning tagaotsas Hiiumaa: 94 ja 36. Kui Eesti keskmisena leiab rahastamist 52 protsenti projektidest, siis Jõgevamaa protsent on 47.
Ilmekama pildi andis aga Katri Seieri esitletud slaid, millel esitatud ja rahastatud taotlused iga maakonna 1000 elaniku kohta. See tabel algas Hiiumaaga (numbrid vastavalt 9,14 ja 3,5), kuna Harjumaa oli alles eelviimane (3,54 ja 1,82). Jõgevamaa platseerus viiendaks (6,88 ja 3,21).
Jõgevamaalt on enim taotlusi esitatud PRIA-le (126, neist rahastatud 63) ja EAS-le (111, rahastatud 46). Kõige populaarsem on meede 3.1 ehk investeeringud põllumajandustootmisse, sellele järgneb meetmena 2.1 alustavata ettevõtjate stardiprogramm.
Katri Seier loetles enamlevinud puudusi taotluste esitamisel: tehnilistele vigade ja ebatäpsete andmete kõrval pole taotleja mõnikord suutnud tõestada toetuse vajalikkust.
Abiraha liigub liiga aeglaselt
Maavanem Aivar Kokk küsis struktuuriabi rahade aeglase liikumise põhjust. ?Näiteks ehitajad saavad oma tasu alles aasta pärast. Kuigi lepingujärgsed tööd on tehtud, üle vaadatud ja aktiga vastu võetud,? tõi ta ühe näite kitsaskohast, mis valmistab peavalu enamikule projektide elluviijatest.
Et fondide raha jõuab projekti teostajani alles pärast projekti edukat lõppu ja kulude kandmist, seistakse silmitsi probleemiga, kust saada reaalsed rahalised vahendid projektitegevuseks. Suurel hulgal projektide ellurakendajatest pole võimalik ka ajutist pangalaenu võtta.
?Üldine tendents liigub väljamaksete kiirenemise suunas,? pareeris välisministeeriumi välisfinantseerimise osakonna juhataja asetäitja Kalle Killar maavanema probleemipüstituse, mööndes siiski euroraha vahendavate institutsioonide poolseid vajakajäämisi.
Näiteks ESF raha vahendaval Tööturuametil puudusid alguses tõesti korrektsed juhendmaterjalid ja maksetaotluste menetlemise tähtajad, nentis Killar. Probleemi illustreerib asjaolu, et ESF kogu vahendite mahust aastaiks 2004-2006, mis ulatub ligi 1,2 miljardi kroonini, on positiivne rahastusotsus tehtud küll 65 protsendi osas sellest summast, kuid väljamakse protsent on vaid 2.
Rahastusreeglite muutumine töös oleva projekti jooksul on seadnud keerulisse seisu Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskuse, kus käsil pikaajaliste töötute tööturule integreerimise projekt. Puudulik on ka Tööturuameti tagasiside abikõlbmatuteks tunnistatud kulude kohta.
Kalle Killar selgitas, et Euroopa teisteski riikides on aega võtnud just sotsiaalvaldkonna projektide toetusreeglite paikaloksumine. Algne karm süsteem tavaliselt lihtsustub hiljem. Eestis on sellealased kogemused alles väga lühiajalised.
Killar avaldas lootust, et aastail 2007-2013 peaks struktuurivahendite taotlemis- ja asjaajamisprotseduur kergemaks ja n-ö inimsõbralikumaks muutuma. Eesti teeb EL-le mitmeid sellesuunalisi ettepanekuid. Muu hulgas püütakse arvestada ka sel kohtumisel jõgevamaalaste välja öeldud ettepanekuga ? rahalise toetuse ettemaksu võimalust tuleks laialdasemalt rakendada, iseäranis MTÜ-de ning riigi- ja omavalitsusasutuste puhul.
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Toomas Pajula ja maavanem Aivar Kokk võtsid kokku Jõgevamaa projektikirjutajate sõnumi rahandusministeeriumile: kuna Eesti eri maakondade olukord, probleemid ja vajadused on erinevad, peaks euroraha jagamisreeglite koostamisel neid erisusi rohkem arvestama.
ANDRES LOORAND
Euroopa Liidu struktuurifondid ? Euroopa Ühenduse struktuuripoliitika elluviimiseks loodud finantsinstrumendid, mis rahastavad piirkondade arendamist vastavalt kokkulepitud programmdokumentidele (Eestis on selleks RAK).
Riiklik arengukava (RAK) ? Eesti valitsuse poolt Euroopa Komisjonile esitatav arengudokument, mis sisaldab toetust vajavate prioriteetsete valdkondade detailset kirjeldust. Mitmeaastase planeerimise vahendina hõlmab arengukava riiklikke, regionaalseid ja valdkondlikke eelisarendatavaid prioriteete, meetmeid ning eesmärke.
Meede ? arengukavas nimetatud prioriteedi eesmärkide saavutamise abinõu. Meetmeks võib olla üks toetusskeem, rühm toetusskeeme või lihtsalt rahaliste toetuste kogum, millel on sama eesmärk.
Allikas: www.struktuurifondid.ee
