Põltsamaa linnale veeilu ja omapära andva paisjärvekese veetase langes 1,3 meetri võrra. Linnapea Jaan Aiaots teatas juhtunust keskkonnateenistust ja asus koos abilinnapea Tiit Kuluga leidma lahendust paisu lüüsi kiireks taastamiseks. Esmaspäeval asusidki töömehed lüüsi vanu ja katkisi tugiposte eemaldama. Järgmise päeva õhtuks sai tammi 7,4 meetri laiune ava uued püsttalad, lüüsilauad ja klambrid. Juba eile keskpäevaks jõudis paisu endine veetase taastuda.
Lüüsitaastajad neli Tiitu ja Edgar
“Nüüd on mure selle tammiga pikaks ajaks murtud. Selle lüüsi küllaltki jämedad, 20×20 sentimeetrised ja nelja meetri pikkused prussid olid veepiiri kohalt juba mädanenud ja mõni ime, et need ei pidanud veesurvele enam vastu. Uued, aktsiaseltsi Konesko Põltsamaa metallitsehhis lõigatud, lihvitud ja kruntvärviga kaetud T-kujulised talad on vaat et igavesed. Tammi teise, vasakpoolse lüüsi tegime korda kolm aastat tagasi – küllap peab vähemalt silla remondini vastu. Koos hüdroelektrijaama taastamisega peaks ka linna Suur sild korda saama,” lootis abilinnapea Tiit Kulu. Huvitav kokkusattumus, et teisipäeval oligi tammilüüsi “kiirabibrigaadis” koos Edgar Maidoga koguni neli Tiitu – Vaher, Ulp, Kulu ja ??zukovits.
Õnnetus ja abi “õigel ajal”
Sillatammi lüüsi uuendamine läks linnale maksma 45 000 krooni. “Hea seegi, et õnnetus juhtus n-ö õigel ajal ? jõel polnud veel paksu jääkatet ega eriti sügavat vett. Viimati olime tammiga hädas tunamullu talvel, kui rüsijää ummistas tammi ja veetase tõusis ohtlikult kõrgele. Loodan, et praegune tammi purunemine kellelegi peale linna rahakoti kahju ei teinud ja mine tea, ehk aitaski paisu kiire tühjenemine jõge puhastada,” arvas Tiit Kulu.
Jõgevamaa keskkonnateenistuse veespetsialistil Enn Selgisel puuduvad andmed, et loodusele oleks tekitatud otsest kahju. “Tekkinud olukorras reageerisid linnajuhid kiiresti ja tegutsesid õigesti. Võib öelda, et oli õnnelik õnnetus. Paisude järsu avamisega on oht, et kiirenenud veevool veab endaga kaasa suure koguse hõljumeid, mis võivad kahjustada kalade, eriti forellide elu ja koelmuid,” selgitas keskkonnaspetsialist.
ARDI KIVIMETS
