Möödunud nädalal avalikkuse ette jõudnud uuringu järgi tahab enamik Eesti elanikke ? koguni 92 protsenti ? tarbida looduslikult puhtaid, keemiavabu toiduaineid, mis kasvavad siinsamas Eestimaal.
Üle poole inimestest on mahetoodete eest nõus ka rohkem maksma.
Alternatiivtootjaid juba Eestis on: olgu müügiartikliks siis oma põllul kasvatatavad metsamarjad, kitsepiim või mahepiimast valmistatud jogurt.
Samas on väiketootjatel oma toodangut keeruline turustada, sest suured kaubandusketid ei taha eraisikutelt kaupa vastu võtta või kui võtavadki, siis eeldavad, et talunik suudab neid varustada aastaringselt.
Nii võime kauplusse minnes lugeda siltidelt, et vaatamata tänavusele õunauputusele jõuavad ubinad poodi hoopis Poolast või Hollandist. Ka näiteks küüslauk on valdavalt sisse ostetud, kuigi seda kasvab ka kohalikel põldudel. Kaupmehed ise põhjendavad oma valikut sellega, et välismaised aiasaadused säilivad kauem.
Nii ei jäägi tihti muud üle kui seada sammud turule või väiksemasse poodi, kus omanik ostab kaupa ka kohalikult talunikult. Selliseid poode, muide, on ka Jõgevamaal. Suvel on kindel võimalus värsket köögivilja saada Tartu-Jõhvi maanteelt Mustvee lähedalt, kus müüakse kurki, tomatit, sibulat, metsamarju, värsket ja suitsukala. Kuigi tänavamüüjad ei jälgi ehk kõiki seadusepügalaid piinliku täpsusega, ei ole keegi seda omaalgatuslikku tegevust õnneks ka ära keelanud.
Ka talunikud ise ütlevad, et otseturustus inimeselt inimesele on arvestatav võimalus oma kaubast lahtisaamisel igal juhul: nii on laatadele, tervisepäevadele ja messidele ilmunud kõikvõimalikud tervisetooted nagu astelpajumahl või kärjemesi. Ja neid tooteid ostetakse, kasvõi ainult prooviks.
Kuigi elanikud on veendumusel, et nad tahavad tarbida seda, mis ehtne ja hea, näitab tarbijakäitumine hoopis midagi muud. Kuhu kaovad siis poest Ameerikast imporditud kanakoivad või Hollandi õunad, kui neid keegi ei osta? Ka mitmed tarbijad tunnistavad, et ostavad Ameerikast toodut odavuse pärast. Ning eelistatakse toitu, mis kiiresti valmis saab.
Sellele, et poelettidel ikka eestimaist jätkuks, saame aga kaasa aidata kõik kohalikku toodangut ostes. Sest seal, kus tekib nõudlus, tekib ka pakkumine.
