Reedel toimus rebaste ristimine Jõgeva Gümnaasiumis. Kümnendike katsumused algasid hommikul kell seitse ja lõppesid õhtul publikule avatud üritusega.
Kui juba halba aimavad rebased hommikuhämaruses koolimaja juurde jõudsid, ootasid neid seal ees täies retsimisvarustuses abituriendid. Hommikune ristimise osa on tõesti totaalne retsimine ja rebaste ?kasukad? on selle piinakambri lõpuks ikka väga rääbakad.
Esmalt rivistati rebased üles ja pritsiti haisva vedelikuga. Järgnes roomamine takistusrajal, sall silmil. Tehti mitmesuguseid teatevõistlusi nagu kotijooks. Külma peletamiseks ei ütelnud keegi ära aeroobikast kaasõpilaste juhendamisel.
Kõige selle tulemusena oli kogu koolimaja iseloomulikku ?rebasehaisu? täis. Valdavalt tähendas see kalalehka. Rebased ise olid eemaletõukavast välimusest hoolimata lõbusas meeleolus. Kätest kinni hoides jooksid nad läbi kõik klassiruumid, kus seepeale niigi elevuses õpilased veelgi rahutumaks muutusid. Julgem kahest paralleelklassist vallutas isegi õpetajate toa. Vähesed kohalviibinud õpetajad tõmbusid nina kirtsutades uudishimuga segatud pelguses nende teelt kõrvale.
Rebaste päeval koolitulek on kümnendikele vabatahtlik. Keegi ei sunni neid vastu tahtmist roomama ja haisema. Katsumused on karmid, kuid enamik vastseid gümnasiste ootab seda päeva kannatamatult, kui üht koolipõlve tähtsündmust. Keegi ei ütle seda küll välja, kuid viltu vaadatakse kaaslastele, kes sel päeval kohale ilmuda ei julge. Terve elu on ju halastamatu võitlus ja raskustele peab julgema silma vaadata.
Tundidest ei tulnud kümnendikel sel päeval küll midagi välja. Selleks olid nad liiga elevil ja erutatud. Nii kukub see hoolimata esialgsetest plaanidest välja igal aastal.
Õhtust ristimist nagu ka päevast korraldatakse erinevates koolides isemoodi. Mõnes sisaldab see rohkem mäkerdamist, teises põhineb võimete ja osavuse proovilepanekus. Jõgeva Gümnaasiumis on traditsioonid selles osas aja jooksul muutunud. Kui varasematel aastatel esines rohket toiduga mängimist, siis nüüd seisneb üritus erinevates võistlustes ja rebaste etteastetes. Kõigi riided jäävad puhtaks. Eesmärk on, et nii osalejatel kui pealtvaatajatel oleks lõbus õhtu.
Võistluste hulka kuulusid sel aastal näiteks 5-liitriste veepudelite aja peale hoidmine, sõrmuse hambatiku otsas suust suhu edasinandmine, kondoomi purukspuhumine, toore kala käte abita edasiandmine jne.
Õhtu teemaks oli ?Totaalne muutumine?. Valgetes kitlites õhtujuhid-arstid ning neid assisteerinud medõed andsid oma parima, et ?metsikutest rebastest? saaksid täisväärtuslikud gümnasistid. Kümnendikel oli eelnevalt palutud õhtu teemal näidend ette valmistada, samuti laul ja kook. Rebaste tegevust hindas kohapeal kokku pandud zürii ehk antud juhul arstide konsiilium. Kookuvõttes läks napp võit B klassile.
Tegelikult ei piirdunud rebaste ?kannatused? pelgalt ühe päevaga. Põnevust jagus kogu eelnenud nädalaks. Iga abiturient valis endale rebase, kelle ristivanemaks ta sai. Rebane sai temalt ülesandeid, mida pidi vastuvaidlematult täitma. Populaarsem oli oma kutsika kaheteistkümnendike tundidesse etlema saatmine ning kiiksuga riietuses kooli tulla käskimine. Rebastel oli nalja kui palju ja abituriendid murdsid niigi kiirel veerandi viimasel nädalal pead uute ülesannete kallal. Aktiivsemad leidsid oma ristitavale igaks päevaks tegevust, teised piirdusid vaid ühe ülesandega. Kahjuks jätsid mõned abituriendid endale rebase hoopis valimata ja nood mängust väljajäetud olid üsna nukrad.
Rebastenädal ei ole uus leiutis, seda on korraldatud ka varem. Sama lugu on neljapäevaõhtuse üritusega ?Vaikus enne tormi?. Rebased kutsuti õhtupimeduses kooli juurde. Järgnes tutvumisõhtu küünlavalguses ja viirukilõhnas, kus kõik kümnendikud rääkisid kordamööda iseendast, kuulasid teisi ning vastasid abiturientide küsimustele.
Rebaste ristimise komme on pärit ülikoolidest, kus esmakursuslasi niimoodi vastu võetakse. Üldhariduskoolidesse levis see Eestis 1980. aastatel. Veel enne seda algas uustulnukate ristimine õpilas- ja üliõpilasmalevates, noortelaagrites, seltsides ja huvialaringides. Nende tavade juures oli eeskujuks aga ka meremeeste ristimine ja muud taolised riitused.
Jõgeva Gümnaasium oli üks esimesi koole, mis selle üle võttis. Möödunud pika aja jooksul on nii mõndagi tehtud ja iga järgmise lennu abituriendid tuginevad paratamatult eelmiste praktikale. Üha raskem on välja mõelda võistlusi ja seguvalemeid, mida poleks juba proovitud. Aga uuendusi vajab iga traditsioon, et edasi kesta.
SANDRA MAASALU,
Jõgeva Gümnaasiumi abiturient
